Mis võimalused on nägemise korrigeerimiseks?

Silmaarst Kai Noor.
Silmaarst Kai Noor.Foto: ÄP: Eiko Kink
Silmaarst Kai Noor ja optometrist Kirsika Piiskop räägivad intervjuus, et nägemise korrigeerimiseks on tänapäeval palju häid võimalusi alates prillidest ja kontaktläätsedest kuni operatsioonideni.

Kui lihtsad lahendused ei toimi, on võimalus, ja sageli ka vajadus sekkuda keerukamate meetoditega.

Nägemise korrigeerimiseks on tänapäeval hulk peeneid meetodeid, kas prillid nende võimaluste kõrval n-ö moest ära ei hakka minema?
Kai Noor: Ei, prille on ikka vaja kanda. On ju inimesi, kellele ei saa erinevatel põhjustel näiteks lõikust teha, ja neil on just prille tarvis.

Isegi läätsekandjal võiks olla prillid lisaks?

Kirsika Piiskop: Mitte ainult võiks, vaid peavadki olema. Kui läätsekandja haige on, siis kontaktläätsesid kanda ei tohi. Näiteks nohu puhul, sest pisarakanalid on ninaga väga tihedalt ühendatud ja põletiku tekitajad on väga kiired liikuma edasi ka silma.
Lisaks kuivavad silmad haiguse korral rohkem kui muidu, väsivad, ning kontaktlääts teeb olukorra veelgi hullemaks. Üks tingimus läätsekandjatele optometristide poolt on alati see, et neil peavad olema ka prillid. Kui prille ei ole, siis läätsesid välja ei kirjutata.
Arvutikasutajatele eraldi spetsiaalseid läätsesid ei ole, aga soovitatakse võimalikult heast materjalist silikoonhüdrogeelläätsesid. Need lasevad hapnikku hästi läbi ja ei ima pisaravedelikku liiga palju endasse. Arvutis olles pilgutab inimene silmasid umbes neli-viis korda vähem kui tavaliselt mille tõttu teevad eelpool nimetatud läätsed taolise olukorra mugavamaks. Ideaalis võiks arvutis olla siiski prillidega.
Kui inimene läätsesid õigesti kasutab, siis silma tervise poolest suurt erinevust ei ole, kas läätsed või prillid. Prillid on muidugi n-ö turvalisemad, sest läätsedega aegajalt ikkagi juhtub üht-teist. Inimene näiteks ei pruugi ise üldse ära tunda, kui silmapõletik tekkima hakkab, ta paneb läätse silma ja see teeb asja veel hullemaks.

Kai Noor: Prillidele võib ka peegeldusvastased katted panna, need on silmale mugavad ja turvalised.

Kirsika Piiskop: Prillide pinnakatted on tõesti väga heaks läinud. Alles hiljuti tuldi välja blue control pinnakattega, mis vähendab nn valge valguse jõudmist silma ja sobivad hästi inimestele, kes töötavad palju kuvariga. Need on sinaka läikega klaasi pinnal ja kui prillid ette panna ning vaadata näiteks väga valget pinda, siis see prilli kate teeb pildi natuke kollakamaks ja tänu sellele ei väsita silma nii väga.

Kui inimene ei soovi kanda ei prille ega kontaktläätsesid, siis millised nägemise korrigeerimise variandid veel jäävad?

Kai Noor: Kui inimene tunneb, et prillide või kontaktläätsede kandmine rikub ta eluvaliteeti, segab töö tegemist või hobidega tegelemist, näiteks veespordi puhul, siis üks võimalus on laseroperatsioon. Lasik (laser in situ keratomileusis) on üle maailma enim praktiseeritud nägemist korrigeeriv operatsioon, mida on nüüdseks edukalt sooritatud üle 50 miljoni protseduuri. Meie kliinikus on see kasutusel juba enam kui kümme aastat.
Tavaliselt soovitame patsiendile laserprotseduuri teostamist mõlemale silmale korraga samal päeval, et saavutada soovitud tulemus kiiresti ja mugavalt, igapäevatoimetusi katkestamata.

Kuidas lasik-operatsioon protseduuriliselt välja näeb?

Kai Noor: Operatsiooniruumis tilgutatakse silma spetsiaalseid tuimestavaid silmatilku, et kogu protseduur oleks patsiendi jaoks valutu. Ripsmed puhastatakse ja fikseeritakse kilega. Silma aitab protseduuri ajal avatuna hoida vähest ebamugavustunnet põhjustav, kuid valutu, pilgutamist takistav lauhoidja. Spetsiaalse automatiseeritud mikromehhaanilise täpsusega lõikeinstrumendi mikrokeratoomiga lõigatakse sarvkesta pindmisest kihist ümar lapike, mis jääb ühest servast sarvkestaga ühendatuks.
Sarvkesta loomulik verevarustus säilib ja klapp avatakse sarnaselt raamatu kaanele. Kõrvale pööratud sarvkesta madalamat kihti lihvitakse ja modelleeritakse arvuti poolt juhitud laserkiirega vastavalt konkreetse silma refraktsioonihäirele. Laserkiirt jälgiv süsteem kindlustab ravijõu koondumise modelleeritava ala keskpunkti ja tagab laserkiire automaatse järgnemise vähimalegi silmaliikumisele.
Pärast laserlihvimist asetatakse sarvkesta pindkihist moodustatud lapp oma kohale tagasi ja protseduuri korratakse teisel silmal. Peale protseduuri patsient puhkab tund aega, seejärel kontrollib kirurg silmad üle ja lepitakse kokku järgmise päeva järelkontrolliaeg.

Teine sarnane meetod on Femto-Lasik. Mida see endast kujutab täpsemalt?

Kai Noor: See meetod on tuntud ka kui ainult laser Lasik või ilma noata Lasik. Tegu on alates 2000. aastast juurutatud refraktiivkirurgia protseduuriga, mille käigus moodustatakse sarvkesta lapp laseri abil ehk ilma noata. Tänapäeval laialdaselt kasutusel olev femtosecond LASIK on üle maailma asendamas eelnevaid meetodeid (PRK, LASIK, epi-LASIK) just oma suurema täpsuse ja kiiruse tõttu sarvkesta lapi loomisel. Tulemuseks on väiksem trauma silmale, kiirem paranemine ja täpsem nägemise korrigeerimine.

Mille poolest see esimesena mainitud erineb ja mis selle eelised on?

Kai Noor: Femtosecond-Lasiku ehk Femto-Lasiku moodustatud lapi paksus on ühtlasem kui klassikalise Lasik meetodi puhul, samuti on lapi paksus ühesugune selle täies ulatuses. Ebastabiilset lappi on aga võimalik teostada uuesti erineval sügavusel juba sama päeva jooksul. Femto-Lasiku tehtud lõikeserva sissepööratud nurk tagab eelkäijaga võrreldes tugevama lapi, lisaks sellele on võimalik lapi serva kinnituskohta muuta. Femto-Lasik võimaldab teha õhema lapi, mille tõttu on võimalik teha operatsioni ka õhema sarvkesta puhul. Ka hüperoopsetel (pluss tugevused) patsientidel saavutada operatsioonijärgselt paremaid nägemistulemusi.
Silmarõhu seisukohalt on osal Femto-laserite eelis madalam vaakum, küll aga võib see mõnevõrra kahandada stabiilsust. Femto meetodi puhul on vaakumi aeg silmal pikem kui mikrokeratoomi kasutades.

Kolmas ja tegelikult kõige vanem meetod on PRK?

Kai Noor: Üks esimesi refraktiivse laseriga operatsioonimeetodeid oli, jah, PRK ehk pinnapealne meetod, kus epiteel eemaldati mehhaaniliselt, nüüd on see võimalik laseri abil, ning tekkinud miinus lihviti. Selle meetodi negatiivne külg on väga pikaaegne paranemine. Väga suuri miinuseid selle meetodiga korda teha ei ole aga soovitav, plusse üldse mitte, sest võimalikud on järeltüsistused, näiteks sarvkesta hägu pikaajaliselt ja sarvkesta kuivus.

Kuidas sobiva operatsioonimeetodi valimine käib?

Kai Noor: Milline meetod valida, oleneb palju konkreetse patsiendi uuringutest, mis näitavad ära sarvkesta paksuse, kaarnevused jms.
Femto-Lasik on viimase seitsme kuni kümne aasta jooksul toimunud kõrgtehnoloogiline areng. Selle puhul on kirurgil väga mugav kasutada erinevaid asendeid ning võimaldab teha õhukest sarvkesta lappi kõige ühtlasemalt. Paremad tulemused annab see ka plussi korrigeerimisel. Seetõttu on Femto kindlasti eelistatuim operatsioonimeetod.
Tänapäeval on võimalik teha üliõhukesi sarvkesta lappe, alates 90-st mikromeetrist.  Mehhaanilise keratoomiga on selline ettearvestatavus pisut küsitav. PRK-tüüpi meetoditega on see veelgi küsitavam. Asi läheb järjest täpsemaks.
PRK-d tehakse näiteks meie kliinikus umbes 2% kõikidest lõikustest ja me soovitame seda juhtudel, kui muud võimalused puuduvad. Aga nende lõikuste hulk on tõesti minimaalne ja see on nii kogu maailmas.

Mis tüüpi lõikuseid nägemise korrigeerimiseks veel tehakse?

Kai Noor: On inimesi, kellele ei saa neid mainitud lõikuseid sarvekestale teha. Üks põhjus on näiteks keratokoonus, mille korral on vaja teistsugust lõikust , kuna meil on vaja peatada sellele haigusele iseloomulik sarvekesta väljavenimine. Sel puhul on tarvis sarvkesta tugevdamist teha ehk sildamise operatsiooni, mis on pinnapealne operatsioon. Keratokoonus on aeglaselt progresseeruv haigus, mis viib sarvkesta väljavõlvumiseni, kuni staadiumini, kus nägemine võib nii langeda, et seda ei ole võimalik korrigeerida enam ei läätse ega prillidega.
Sellise tugevdava operatsiooniga on võimalik seda protsessi aga peatada ja isegi veidi parandada ning anda patsiendile võimalus prillide või läätsedega olukorda veelgi parandada.
Nägemise korrigeerimise operatsioone on aga veel mitmeid teisigi. Näiteks lisaläätse paigaldamise operatsioon, mis annab võimaluse korrigeerida väga suurt lühinägevust/kaugnägevust. Nimetatud operatsioon annab võimaluse vabaneda ka lugemis ja progresseeruvatest prillidest.
Kui me suudame säilitada inimesel kasvõi luubi abil lugemisvõimekuse, siis see parandab tegelikult inimese kogu elukvaliteeti, sest ta saab ikkagi üksinda hakkama. Kui seda ei ole, tekib inimesel varem või hiljem vajadus sotsiaalabi järele.

Tasub teada:
* Lühinägevuse ehk müoopia korral on silmamuna liiga pikk, nii lõikuvad silma sisenevad valguskiired võrkkesta ees, mitte selle peal. Lähedal olevate esemete kujutised on teravad, kaugemal asuvad aga hajusad.
* Kaugnägevuse ehk hüperoopia korral on silmamuna eest-taha suunas lühike ja valguskiired lõikuvad võrkkesta taga, lugemiskaugusel asuvad objektid on hägusate, kaugemad aga teravate piirjoontega. Noores eas võib kaugnägevus olla peidetud silmade kohanemisvõimesse, siis saab lähipildi selgeks silmalihased pingutades.
* Lühinägevust ja astigmatismi saab edukalt korrigeerida prilliklaaside ja kontaktläätsedega, samuti on võimalik muuta sarvkesta kumerust eksimeerlaserraviga nii, et saavutatakse parim nägemisteravus.
* Kaugnägevust on võimalik korrigeerida samuti kas prillide, kontaktläätsede eksimeerlaseriga üldjuhul kuni +4,0 dioprini.

Allikas: Dr Kai Noor

Äripäev
28. March 2016, 16:06
Vaata EST või RUS arhiivi