Kuiva silmaga hädas

Kuiv silm on seisund, mille puhul silm ei tooda piisavalt pisaraid või pisarate koostis ei ole piisavalt hea kvaliteediga ja seetõttu pole silma sarvkest piisavalt niisutatud.

Viimaste uuringute järgi põeb seda haigust ligikaudu 18% naistest ja 11% meestest.

Normaalselt produtseerib pisaranääre kahte tüüpi pisaraid:
* määrdepisar- toodetakse pidevalt silmalau ja silmaümbruse näärmete poolt. Silma katvat pisaratekihti nimetatakse pisarakileks. See aitab hoida Teie silma sarvkesta niiskena, puhtana ja takistab bakterite liigset kasvu. Pisarakile koosneb kolmest kihist - veekihist, limakihist ja rasv- ehk lipiidkihist. Silmade kuivus tekib siis, kui mõnda nendest komponentidest on liiga vähe. Kõige levinum on liiga õhuke veekiht.
*Ärrituspisar e refleksist põhjustatud pisara võib tingida emotsionaalne meeleliigutus, silmavigastus, trauma, või mõni väline ärritaja (suits, keemiline aine, võõrkeha jne). Refleksist tingitud pisar tekib ka vastusena ärritusele, mida põhjustab kuiv silm. Sellisel juhul kutsub ärritus esile hoopis tavalisest "märjemad" silmad.

Põhjused

Kuiva silma põhjustajaks on ebapiisav pisaravool või pisarate kiire aurustumine muutuste tõttu pisarate koostises. Pisarate koostises on vesi, limaained ning rasvamolekulid. Kui üks neist komponentidest on tasakaalust väljas, ei suuda pisarad silma korralikult niisutada, siis tekibki kuivustunne silmades.
Kuiva silma võivad põhjustada väga mitmed tegurid:
"    arvutiga töö;
"    päevavalguslambid;
"    pinge silmadel, lugemine (õpilased, õpetajad, autojuhid jne);
"    erinevad keskkonna tegurid (kuiv õhk);
"    ravimid (allergiavastased, teatud antidepressandid, suukaudsed rasestumisvastased vahendid,  diureetikumid, mõned vererõhuravimid näiteks beetablokaatorid);
"    haigused, millega kaasnevad kollageeni sünteesi häired (reumatoidartriit, Sjögreni sündroom);
"    vananemine;
"    hormonaalsed muutused (menopaus);
"    kontaktläätsede kandmine;
"    silmaoperatsioonid.

Vananemisel muutub meie keha ning oranismi töö võrreldes varasemaga, nii ka muutub pisatakoostis. Silm hakkab tootma väiksema rasvasisaldusega pisaravedeliku. Rasvaine ehk lipiidid aga ei lase pisaravedelikul liiga kiiresti aurustuda ning seega ei niisuta pisar enam silma piisavalt.
Hormoonid aga aitavad pisaravedelikku toota, nende vähenedes aga väheneb ka pisaravedeliku tootmine. Nii võivad silmad tunduda vahel vesised ja mõnikord kuivad nii rasedusperioodil kui menstruatsiooni ajal. Nendel perioodidel on hormoonide tase väga kõikuv.
On olemas rohkem kui 80 tüüpi autoimmuunseid haigusi, mille hulka kuuluvad näiteks kilpnäärme liiga tugev või liiga nõrk toimimine, reumatoidartriit, luupus, hulgiskleroos (MS) ja Sjögreni sündroom. Paljud sedalaadi haigused avaldavad mõju pisarate tootmiseks vajalikele rakkudele ja näärmetele. Näiteks Sjögreni sündroom põhjustab pisaranäärmete kroonilist põletikku, mis vähendab silma katva pisarakile tekkimiseks vajaliku vedeliku väljastamist.
Kõige enam tunneme silmades ebamugavust just õhtuti. Proovides pilgutada, et ebamugavustunnet leevendada, sest tunneme kraapimist, liivatera tunnet silmas, oleks nagu võõrkeha silma sattunud, kohati jooksevad silmad väga vett ning on väsinud ja valulikud. Liigne pisaravool võib eriti esineda õues tuulega ning ereda valguse käes, mis silma veel täiendavalt ärritavad. Kuiva silma võib põhjustada ka liiga harv silmade pilgutamine, mida võib põhjustada pidev nutitelefoni kasutamine, arvutiga töötamine, lugemine, autojuhtimine. Silma pidev kontsentreerumine objektile või eredale ekraanile paneb meid unustama silmade pilgutamist ning see võib väheneda kuni viis korda tavalisest pilgutamisest.  

Kuivuse tõttu võib sarvkest kahjustuda ning sellele tekivad väikesed hajaliasetsevad punktikujulised haavandid - tekib pindmine punktikujuline keratiit. Väga harva juhtub, et haavandid muutuvad sügavaks ning selle asemel, et paranedes kasvaks sarvkestale epiteelkude, tekib sinna hoopis veresooni sisaldav armkude. Sel juhul võib inimese nägemisvõime väheneda või täiesti kaduda - sarvkest muutub läbipaistmatuks.
Kuigi kuiva silma probleem koheselt nägemist ei halvenda, kuid võib tunda nägemise halvenemist. Põhjuseks on silma sarvkesta tugev hõõrdumine ning selle tagajärjel tekkinud kahjustus.
Kuiva silma diagnoosimine arsti juures
Kuiva keratokonjunktiviidi diagnoosimiseks kasutatakse Schirmeri testi. Alumise silmalau siseküljele asetatakse filterpaber ning vaadatakse, kui palju see niiskub 5 minuti jooksul. Kui paber niiskub vähem kui 5 millimeetrit kahel katsel, siis on keratiidi põhjuseks pisarate vähesus.
Vaatlus mikroskoop - pilulambiga. Eelnevalt tilgutatakse spetsiaalseid silmatilku, mis sisaldavad kollast värvainet, nägemaks silma sarvkesta seisundit.

Ravi
Kergemakujulise silma kuivuse raviks kasutatakse käsimüügis olevaid silmatilkasid. Ravi alguses tuleks silmatilkasid kasutada vähemalt kolma korda ööpäevas ja kindlasti õhtul enne magama minekut. Inimesed, kellel on töö arvutiga, palju lugemist, päevavalguslambid ning konditsioneerist tingitud kuiv õhk, peaksid silmatilkasid kasutama regulaarselt, et vältida silmade kuivust.
Silmatilkadest on võimalik valida vedel või geeljas tilk ning erinevad lahtiolemise ajad - ühest kuust kuni poole aastani. Kindlasti peaks apteekrile mainima, kui kasutate kontaktläätsi, sest sellisel juhul ei ole kõik silmatilgad sobilikud. Hoolega peaks silmatilka valima ka silmaoperatsiooni läbi teinud inimesed, et silmatilk ei sisaldaks bensalkooniumkloriidi.
Kuiva silma ravi on väga oluline, sest kuiv silm on väga vastuvõtlik viirustele ja bakteritele, mis põhjustavad silmapõletikke. See ongi põhjus, miks kuiva silma sündroomiga inimestel on sagedamini silmapõletikke ning nende nägemisteravus võib kõikuda.

OHUMÄRGID
Ohumärkideks, millal peaks pöörduma arsti poole, on:
"    nägemise langus;
"    valu, mille leevendamiseks soovitakse võtta valuvaigistit;
"    pidev torkiv tunne silmas kindlas kohas - võõrkeha- või keratiidioht;
"    silmalaugude tugev turse;
"    silma liigutamine on raskendatud või valulik;
Ülalkirjeldatud juhtude puhul peaks minema polikliinikusse silmaarsti juurde erakorralise haigena või pöörduma EMO-sse Tallinnas tööpäevadel kell 8.00-20.00 Ravi tn 18 või 8.00-15.00 Magdaleena Haiglas Pärnu mnt 104. puhkepäevadel ja riiklikel pühadel kell 9.00-20.00 Ravi tn 18 või Tartus Silmakliinikusse J.Kuperjanovi 1.

Äripäev
25. March 2016, 11:48
Vaata EST või RUS arhiivi