Kardioloogide selts: kolesterooli langetavatest ravimitest ei tohi loobuda

Teadusuuringutel põhinev tõenduspõhine meditsiin ja selle alusel koostatud Euroopa ning Ameerika ravijuhised osutavad üheselt statiinide kõrgele efektiivsusele ja ohutusele ateroskleroosi ennetuses ja ravis.
Teadusuuringutel põhinev tõenduspõhine meditsiin ja selle alusel koostatud Euroopa ning Ameerika ravijuhised osutavad üheselt statiinide kõrgele efektiivsusele ja ohutusele ateroskleroosi ennetuses ja ravis.Foto: Scanpix/Phovoir
Eesti südamearstid on viimaste nädalate jooksul pidanud väga sageli vastama statiinravi (ehk kolesterooli alandamiseks kasutatav ravi) saavate patsientide küsimustele statiinravi otstarbekusest ja ohutusest.

Eesti Kardioloogide Seltsi arstid kinnitavad, et ravimite võtmine on vajalik. 

Patsientide küsimuste põhjus on Eesti ajakirjanduses avaldatud ja internetis leviv tendentslik väärinfo statiinide väidetava ebaefektiivsuse ja ohtlike kõrvaltoimete kohta, mis puudutab näiteks vähiriski tõusu või Alzheimeri tõve tekke soodustamist.

Eestis kasutatakse statiine võrreldes Põhjamaadega 3-4 korda vähem, kuid samas on südamehaiguste risk oluliselt kõrgem. Eesti Kardioloogide Seltsi president Peep Laanmets ja seltsi preventsiooni töögrupi juht prof Margus Viigimaa kinnitavad, et praegusel hetkel on statiinid kõige efektiivsemad ravimid ateroskleroosi (ehk arterite lubjastumise) ravis.

"Julgustame patsiente ravimi kõrvaltoimete osas oma raviarstiga konsulteerima, kuid seltsi hinnangul ei õigusta väärinfo levik seda, et patsiendid ravist ilma jäävad," ütlesid südamearstid. "Teadusuuringutel põhinev tõenduspõhine meditsiin ja selle alusel koostatud Euroopa ning Ameerika ravijuhised osutavad üheselt statiinide kõrgele efektiivsusele ja ohutusele ateroskleroosi ennetuses ja ravis."

Näiteks avaldati kõrgelt tunnustatud teadusajakirjas Lancet kõige ulatuslikum 170 000 statiinravi saava patsiendi metaanalüüs, mille alusel statiinid, langetades LDL-kolesterooli 1 mmol/l, vähendavad aterosklerootiliste tüsistuste (südameinfarkt, ajuinsult jne) riski 20% ja 2-3 mmol/l languse korral 40-50%. Vähkkasvajate ega dementsuse tekke risk uuringute alusel ei suurene.

Seega on ravimite võtmise vajadus väljaspool kahtlust ning kui patsientidel tekib küsimusi, soovitab Eesti Kardioloogide Selts pöörduda oma raviarsti poole.

Äripäev
14. March 2016, 10:53
Vaata EST või RUS arhiivi