Imetamise 10 kasutegurit emale ja lapsele

Imetamise puhul on oluline, et ema usaldaks iseennast ning usuks, et rinnapiim on tema lapsele parim. Eduka imetamise tagab ema-lapse omavaheline koostöö.

Rinnapiim on esimesel kuuel elukuul lapse kõige loomulikum toit.  Tuleb mõelda nii rinnapiima kui ka rinnaga toitmise eelistele. Sageli nähakse imetamist pelgalt  lapse  toitmisega seotud tegevusena, siiski teame täna, et protsessina sisaldab rinnaga toitmine palju enamat.

Rinnapiima koostist ja imetamist on uuritud juba pikki aastaid ning uurimistulemuste põhjal ilmnevad selgelt kasutegurid nii lapsele kui emale.

Kasutegurid lapsele

1. Rinnapiima unikaalne koostis. Rinnapiim sisaldab lisaks olulistele koostisainetele hormoone, kasvufaktoreid ja antikehasid, mis pärinevad ema organismist juba raseduse ajast ja mida toodetakse edaspidi juurde. Kui ema puutub imetamise ajal kokku mõne viirusega, siis hakkab organism haigusest paranemiseks tootma antikehasid, mis jõuavad rinnapiima kaudu ka lapseni. Niimoodi kaitseb ema last ka oma viiruste eest. Meie kliimas kevad-talvisel perioodil esinevad viirusinfektsioonid ei ole näidustus imetamise katkestamiseks. Rinnapiim sisaldab ka kõiki lapse arenguks vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, muuhulgas rauda. Üle kuue kuu vanused lapsed vajavad suurenenud energia, vitamiinide ja mineraalainete vajaduse katmiseks lisaks rinnapiimale kindlasti ka lusikatoitu .

2. Rinnapiim tagab loomuliku kaitse nakkuste vastu. Esimesel eluaastal on lapse immuunsüsteem veel välja kujunemata, mistõttu on ta enam ohustatud erinevatest infektsioonidest. Rinnapiim sisaldab leukotsüüte ning mitmeid nakkusvastaseid faktoreid. Rinnapiimaga toidetud lastel esineb vähem näiteks alumiste hingamisteede nakkusi. Uurimistulemuste alusel on leitud, et kui last on toidetud ainult rinnapiimaga kauem kui neli kuud, esineb lapsel esimese eluaasta jooksul haigestumisi hingamisteede nakkustesse 72% vähem. Lisaks vähendab rinnapiimaga toitmine lapsel seedetrakti nakkuste esinemist, kaitsev toime kestab veel kaks kuud pärast imetamise lõpetamist.

3. Rinnast imemine arendab lihaseid, mis hoiavad kuulmetõrve avatuna, soodustavad õige hambumuse teket ja kõne arengut. Rinnalt imemiseks peab laps avama suu väga laialt, et suhu satuksid lisaks rinnanibule ka nibuväli ning piimajuhad. Nüüd treenitakse lihaseid rütmiliste imemisliigutustega nii, et imemisliigutused ulatuvad kuni kõrvade ning meelekohani.

4. Rinnapiim ja imetamine on vajalikud aju, kesknärvisüsteemi ja nägemiselundite arenguks. Rinnapiima üheks iseloomulikuks koostisosaks on pikaahelalised rasvhapped, mida järjest enam on seostatud närvisüsteemi arengu ja lapse kõrgema intelligentsusega. Vähemalt esimesel kuuel elukuul ainult rinnapiimaga toidetud laste verbaalne ja vaimne võimekus tunduvad olevat suuremad, sest pikaahelalised rasvhapped toetavad intensiivselt aju arengut.

5. Väheneb ülekaalu risk edasises elus. Uuringutulemuste alusel saab öelda, et teismeliste ja täiskasvanute ülekaalulisus väheneb 15 - 30%, kui neid on rinnapiimaga toidetud. Rinnast toitmise kestus mõjutab pöördvõrdeliselt ülekaalulisuse esinemist, iga rinnaga toidetud lisakuu vähendab riski 4%.

6. Väheneb diabeedi risk edasises elus. Kui last on toidetud rinnaga vähemalt kolm kuud, väheneb I tüüpi diabeedi esinemine 30% ning II tüüpi diabeedi esinemine väheneb kuni 40%.

Kasutegurid emale

7. Sünnitusjärgne taastumine on kiirem. Rinnaga toitmise üheks juhtivaks hormooniks on oksütotsiin, mis muuhulgas soodustab sünnitusjärgset taastumist,  kohanemist ning annab emale heaolutunde.

8. Kui elu jooksul on ema imetanud vähemalt 12 kuud, siis esineb vähem kõrget vererõhku, diabeeti, südame-veresoonkonna haigusi ja  munasarja- ja rinnavähki.

Rinnaga toitmise psühholoogiline mõju emale ja lapsele

9. Kujuneb välja ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mis pakub emale emotsionaalset rahuldus- ja lapsele turvatunnet. Ema-lapse sideme kujunemiseks on vajalik vahetu sünnitusjärgne kontakt ning esimene imetamine. Kiindumussuhte kujunemisel mõjutavad ema käitumist oksütotsiin ja prolaktiin, mis on ka emainstinkti vallandajateks ning vanemarolliga kohanemise soodustajateks. Kui ema ei imeta oma last, siis on loomulik kiindumussuhte areng veidi häiritud ning emaks kasvamise protsessi käivitumine võtab aega.  

10. Beebid nutavad vähem ja emad on tundlikud. Rinnapiimaga toidetud lapsed on pidevalt ema läheduses, nutavad vähem ning kasvavad ja arenevad kiiremini. Emadele on oluline teada, et kui nad iga kolme tunni järel last toidavad ja nii vähemalt kaheksa korda ööpäevas, siis teevad nad alati õigesti. Rinnapiimaga toimine on nõudmisel toitmine. See tähendab, et rinda peaks pakkuma lapsele alati, kui ta oma soovist märku annab. Nälja esimene märk ei ole nutt, vaid õiged signaalid nn nälja märgid (hunger cues) - laps keerab pead ja suud kõrvale, pistab sõrme suhu ja hakkab seda imema, ajab huuled torru jms. Need on näljamärgid, millega laps annab emale märku, et ta on rinnalt imemiseks valmis ning ema saab enne veel, kui laps ärritub, pakkuda rinda.
Kui perre on sündinud kaksikud, siis on vähese abiga võimalik õppida imetama mõlemat last samaaegselt. Lapsed on juba üsas harjunud teineteise lähedusega ning üheskoos rinnalt imemine, näiteks pead vastamisi, annab neile turvatunde ja mõjub rahustavalt. Lisaks annab see emale võimaluse toitmiste vahel puhata.

Kui pikalt on hea? Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab last toita ainult rinnapiimaga esimesed kuus elukuud ja siis jätkata imetamist paralleelselt lusikatoiduga vähemalt aasta või kuni laps soovib. Kui laps on saanud aastaseks, on  tema seedetrakt piisavalt küps, et pakkuda lehmapiima. Vajadusel rinnalt võõrutamine on enamasti siis lihtsam, sest laps on liikuvam ja tema jaoks on maailmas juba nii palju põnevat. Kui rinnaga toitmine on lõpetatud, siis las jäävad alles ikka läheduse- ja turvatunde pakkumine, kas siis ema või isa kaisus.

Äripäev
14. March 2016, 15:00
Vaata EST või RUS arhiivi