5 küsimust digiregistratuuri kohta, mida veel ei ole olemas

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo
Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain AaviksooFoto: ÄP: Meeli Küttim
E-tervise neljast projektist – digilugu, digiregistratuur, digipilt ja digiretsept - on hästi käivitunud vaid viimane. Siit ka küsimused sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantslerile Ain Aaviksoole.

Mis on tsentraalse digiregistratuuri kasu praeguste paljude süsteemide ees?

Täna on suuremad haiglad välja arendanud enda nn kohaliku digiregistratuuri. See tähendab, et kui inimene soovib leida esimest vaba aega tervishoiuteenuse saamiseks, peab ta ükshaaval sisse logima kõikide teenuseosutajate digiregistratuuridesse. Teisalt keskne digiregistratuur võimaldab näha ja kõrvutada kõigi teenusepakkujate aegu soovitud teenusele korraga ühest andmebaasist.

Millist kasu toob digiregistratuur hambaarstidele?

Keskset digiregistratuuri saavad kasutada ka kõik arstid, sealhulgas hambaarstid, kes soovivad oma patsiendi saata mõne teise arsti või tervishoiuteenuse osutaja juurde. Arst vormistab saatekirja ja selle käigus on arstil võimalik otsida ja broneerida keskse digiregistratuuri vahendusel patsiendile sobiv aeg. Nii saatekiri kui ka sellele broneeritud aeg on nähtavad patsiendile riiklikust patsiendiportaalist.

Samas avaneb ka patsiendile võimalus valida ja broneerida endale keskse digiregistratuuri kaudu kõige sobivam aeg, valides kõigi hambaraviteenust pakkuvate asutuste vahel.

Kuna tervise infosüsteemi laekub üha enam hambaravikaarte ning saatekirju, on nendes dokumentides olev raviinfo kättesaadav kõikidele arstidele, kelle juurde patsient on ravi saamiseks pöördunud.

Kui kaua e-tervise seda haru ja kogu e-tervist arendatud on?  Millal peaks digiregistratuur kasutusvalmis olema?

E-tervise teenuste peamine arendaja E-tervise SA tähistas 2015. aastal 10. juubelit. Tervise infosüsteem alustas tööd 2008. aasta jaanuaris. Samal ajal on haiglates oma infosüsteemid olnud kasutusel juba rohkem kui 20 aastat.

Tsentraalne digiregistratuur on valminud ja põhiülesannetelt kasutusvalmis 2008. aastast. Erinevatel põhjustel ei ole see esialgselt planeeritud kujul rakendunud, sest osapooled peavad oluliseks erinevaid aspekte ning see on muutnud teenuse liiga keeruliseks. Seetõttu ei ole digiregistratuur seni tervishoiuteenuse osutajate poolt laialdaselt kasutusele võetud, mistõttu töötab see osaliselt ja on kättesaadav ainult meditsiinitöötajatele. Praegu valmistatakse ette etapiviisilist juurutamist, mille käigus võetakse erinevad funktsioonid kasutusele järk-järgult. Näiteks alustades lihtsama ülesandega, kus perearst saab patsiendi suunata eriarstile.

Millised summad on kulunud ja planeeritud? 

E-Tervise SA investeeringukulud digiregistratuuri arendusele perioodil 2005-2008 olid 38 000 eurot. Hilisem kulu on peamiselt seotud tööjõu ja ajaga, mis E-tervise SA ning sotsiaalministeeriumi analüüsidele ja läbirääkimistele panustatud. Üksikute projektide lõikes on seda keeruline eristada.

Kes vastutab rakenduste käivitamise eest? 

Keskse digiregistratuuri käivitumise eest vastutab sotsiaalministeerium. Samal ajal on erinevate haiglate ja perearstikeskuste digiregistratuuriga liitumine seni veel nende endi vaba valik. Tulevikus võiks olulisemate e-teenuste kasutusvõimalus olla üks kvaliteetse tervishoiuteenuse kriteeriume.

Kokkulepete kohaselt peaksid versiooniuuendused tulema 2-3 korda aastas. Soov on esimesed tulemused saavutada veel 2016. aasta jooksul, aga täpne ajakava lepitakse osapooltega kokku sellel kuul.

Tasub teada

E-tervise SA kulud ja investeeringud  perioodil 2005-2015 kokku on olnud 19,8 miljonit eurot, antud summa sisaldab ka tervise infosüsteemi haldamise kulusid. Struktuurfondidest on finantseeritud sellest 2,9 miljonit ja riigieelarvest 16,9 miljonit.

E-tervise Sihtasutuse kulud digiloole, digiregistratuurile ja digipildile on 2005-2008. aastal olnud 320 090 eurot. Digiretsepti andmevahetusele on sihtasutus kulutanud 45 165 eurot.

Perioodil 2009 –2015 on edasi arendatud erinevaid tervise infosüsteemi komponente ja loodud uusi teenuseid, sh e-tervisetõend, hambaravikaart, e-kiirabi, statistikamoodul, arstiportaal jne.

Äripäev
10. March 2016, 16:37

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi