Aeg on üle vaadata sünnimärgid

Selleks, et melanoomi (pildil) ennetada, tuleks regulaarselt käia nahaarsti juures kontrollis.
Selleks, et melanoomi (pildil) ennetada, tuleks regulaarselt käia nahaarsti juures kontrollis.Foto: Ida-Tallinna Keskhaigla
Läheneva kevade ja suvega sageneb lisaks perearsti ja dermatoloogi vastuvõtule ka üldkirurgi juurde pöördunute hulgas nahaprobleemidega haigete hulk. Mis on ka loomulik, kuna ilmade soojenemisel on vaja vähem riidekihte ning paljastuvad erinevad muutused nahal, millele talvel võib-olla tähelepanu ei pööratud.

Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku üldkirurg Airi Oeselja sõnul on kõige enam levinud nahamuutused sünnimärgid, mis võivad olla kaasasündinud või omandatud. „Väikesed ja keskmised kaasasündinud sünnimärgid on ümarad või ovaalsed, nahast veidi kõrgemal, hästi piiritletud, vahel karvadega, kas korrapäraste või ebakorrapäraste piirjoontega ja värvuselt hele- kuni tumepruunid. Need sünnimärgid esinevad juba sünnimomendil või tekivad esimese kolme kuu jooksul,“ rääkis Oeselg. „Suurte sünnimärkide korral tõuseb melanoomi haigestumise risk eluea jooksul 5%-20%, enamasti 1 - 5aasta jooksul. Seega soovitatakse need olenevalt sünnimärgi sügavusest kirurgiliselt või laseriga eemaldada,“ selgitab doktor Oeselg.

Tavalised kaasasündinud sünnimärgid
Kirurgi sõnul tekivad omandatud ehk tavalised sünnimärgid 6-12 kuu vanuselt ja nende arv suureneb 30-40 aasta jooksul. Enamasti on need alla 1 sentimeetri. Sünnimärgid on tasase või ebatasase äärisega, enamasti ümarad või piklikud, pruunist kuni musta värvuseni nahakasvajad. Neid jaotatakse vastavalt nende kasvu sügavusele. Kõige pindmisemad sünnimärgid on keskmist või tumepruuni värvusega laigutaolised moodustised, mis lokaliseeruvad peamiselt ülajäsemetele ja kehatüvele. „Tavalistel sünnimärkidel on väga väike muundumise potentsiaal, kuigi histoloogiliselt on tõestatud, et umbes kolmandik melanoomidest on tekkinud tavalistest sünnimärkidest. Riskiks loetakse suurenenud sünnimärkide arvu,“ sõnas kirurg.

Oeselg kinnitab, et muutunud sünnimärgid omavad keskset kohta muundumisel melanoomiks. Nende tekkimine esineb tavaliselt kuni 60nda eluaastani. Põhjuslikeks faktoriteks peetakse geneetilist eelsoodumust, UV-kiirgust ja immuunsupressiivset ravi. „Atüüpiline sünnimärk on laigutaoline või väikesõlmeline sünnimärk, mis väljanägemiselt võib olla ebasümmeetriline, ebaühtlase äärise ja –pigmentatsiooniga, pealt sile või krobeline. Suurus varieerub 0,5-1,5 sentimeetrini, kujult ümar, ovaalne või ellipsitaoline, nahal võivad paikneda üksikult või juhuslikult laialipaisatuna. Enamasti esinevad atüüpilised sünnimärgid kehatüvel, käsivartel, säärtel, käeseljal, pöial ja peanahal,“ lisas dr Oeselg.

Atüüpiline sünnimärk
Neil, kel esineb atüüpilisi sünnimärke, soovitab dr Oeselg vältida solaariume ja kasutada päikesekaitsekreeme. Kirurgiline ravi pole näidustatud rutiinse protseduurina, pigem on sünnimärgi eemaldamine soovitav juhul, kui kahtlustatakse pahaloomulisust, sünnimärgis on tekkinud muutused või kui on tegemist inimesega, kes ei tule oma sünnimärki kontrollima (kontrollida soovitatakse poole aastaste vaheaegadega). Laserravi selliste sünnimärkide eemaldamiseks ei kasutata.

Oeselg kinnitas, et üldiselt on reegel, et ühel inimesel peaksid kõik sünnimärgid olema ühelaadsed – nii värvitooni, suuruse kui muude näitajate poolest sarnased. Tumenenud, suurenenud, kõrgenenud, veritsevad või muudmoodi muutunud sünnimärgid tuleks alati ette näidata arstile.

Sünnimärkide eemalduseks on näidustus, kui on kindel diagnoos või kahtlus pahaloomulisele protsessile (basalioom, melanoom, lamerakkvähk), kosmeetiline või pideva trauma/hõõrumise (nt asub rinnahoidja või püksivärvli asetsemise kohal) järgselt valulikuks muutunud moodustis.

Pahaloomulise moodustise puhul saab samuti abi
Kirurgilise ravi võimalused üldkirurgi ambulatoorsel visiidil on kirurgi sõnul erinevad. Võimalik on näiteks elektrinoaga nahamoodustise eemaldus, mis ei vaja õmblust. „See sobib nahanäsade ja väiksemate papilloomide ning sünnimärkide eemaldamiseks,“ selgitas dr Oeselg.

Lisaks saab teha diagnoosi eesmärgil biopsia moodustisest. Pahaloomulisuse kahtlusel võetakse paari millimeetrine tükk koest ning suunatakse histoloogilisele uuringule, see protseduur ei vaja õmblust.
Kõige traditsioonilisem on aga jätkuvalt täispaksuses nahamoodustise eemaldus, mis vajab õmblust. Siia alla kuuluvad kõik naha ja nahaaluskoe muutused - suuremad sünnimärgid, hemangioomid, keratotsüütneevused, ateroomid, lipoomid.

„Soovitan Põhjamaades järjest kasvava nahavähi/melanoomi ohu tõttu inimestel kriitiliselt üle vaadata oma nahal paiknevad sünnimärgid ning märgata uusi koldeid ja väiksemaidki muutusi. Vähimagi kahtluse korral peaks pöörduma nahaarstile dermatoskoopiaks või siis koheselt üldkirurgi vastuvõtule kolde eemaldamiseks, sest varases staadiumis nahavähk on välja ravitav,“ julgustas kirurg inimesi nii enda kui oma lähedaste sünnimärkidel ja erinevatel nahamoodustistel silma peal hoidma.

Äripäev
04. March 2016, 14:57
Vaata EST või RUS arhiivi