Küsimused arstile, kelle juurde on raske pääseda

Neuroloog Toomas Toomsoo oli ka oma haigla Ida-Tallinna Keskhaigla aasta arst 2014.
Neuroloog Toomas Toomsoo oli ka oma haigla Ida-Tallinna Keskhaigla aasta arst 2014.Foto: ITK
Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juht Toomas Toomsoo on nõutud arst, kelle juurde on pikk ooteaeg. Neile, kes ei kannata oodata, annab ta vastuseid peavalude kohta.

Mida peavaluarst patsiendilt ootab?
Mulle juhtub igal vastuvõtul inimesi, kes ei oskagi kirjeldada oma valusid. Need ma saadan koju mõtlema oma peavalu üle ja kutsun nädala pärast tagasi, vastama konkreetsetele küsimustele.

Mida patsiendid peavalu ravist ootavad?
Kui inimesel pea valutab, siis loodavad nad esimeseks, et ravimi mõjul valu taandub. Uuringute järgi on teiseks sooviks, et valuvaigisti kiiresti toimiks. See puudutab igasugust valu, mitte vaid peavalu. Peavalu puhul tuleb arvestada, et see tuleb tagasi ja muutub krooniliseks. Kui nii on juhtunud, siis tahetakse ravimit, mille mõju kestaks pikemat aega.

Mis on ravimite võtmisel probleemiks?
Probleemiks on tihti kaasuvad sümptomid, kas siis peavalule endale või ravimile. Igal ravimil on kõrvaltoimed, mis võivad välja lüüa ja olukorda halvendada. Seetõttu on kõrvaltoimete profiil patsiendi jaoks oluline komponent. Samas paljud eelistavad pigem kõrvaltoimeid kui valu.

Kumb on peavalu korral parem, kas tablett või süst?
Annustamine on tähtis küsimus, sest tablett on igal juhul parem kui süst. Tänapäeval on palju häid valuvaigisteid, mis on tabletikujulisena sama head ja kiired kui süst.

Kuidas peavalud jagunevad?
Peavalude puhul tuleb rääkida nn primaarsetest ja sekundaarsetest peavaludest. Primaarsed peavalud eakaid väga palju enam ei kimbuta, küll aga kroonilised peavalud, mis on seotud lihaspingetega, aga ka paljude süsteemsete haiguste ja ravimitega, mis võivad provotseerida peavalu.
Peavalutüüpe on mitmeid ja need on selgesti eristuvad. Näiteks pingetüüpi peavalu on pressiv ja kahepoolne, oimupiirkonnas, mitte väga tugeva iseloomuga. Migreen on aga näiteks ühepoolne ja tugev, ei lase eriti midagi teha. Igal peavalutüübil on oma iseloom, kuid vahel peavalud kombineeruvad.  Enamasti on inimesel õnneks ikka ühte tüüpi peavalu.

Kas on selliseid peavalutüüpe, mis hoopis mingi erilise ravimeetodi abil leevenduvad?
On mõned huvitavad peavalutüübid, mida vähe ära tuntakse. Üks näide on kobarpeavalu, mida 90% juhtudest esineb meestel. Mehed üldse pöörduvad peavaluga arsti poole vähem ja seda ei leita seetõttu palju. Kobarpeavalud esinevad periooditi, mis võivad kesta 4-8 nädalat. Valu algab mõne minuti jooksul ning kestab tavaliselt 45 minutit. Vahel võib selliseid hooge esineda mitu igal päeval ühe perioodi vältel. Seega on see väga tüüpilise iseloomuga ja sellele on ka spetsiifiline ravi. Üks lahendustest on minna toast õue, värske õhu kätte. Kobarpeavalu leevendamiseks kasutataksegi näiteks hapnikravi.
Lisaks võiks mainida suhteliselt haruldast ja eelmainituga sarnast peavalu  nn hemicrania continua, mis on ainuke peavaluliik maailmas, mis reageerib vaid ühele ravimile, Indometatsiinile. See valu on ühepoolne, pulseeriv.

Millised on kroonilised peavalud?
Sel juhul on inimesel pea valutanud kolm kuud, kusjuures valutama ei pea iga päev. Tähtis on, et oleks esinenud pidevaid valuperioode selle aja jooksul.
Siinkohal peab mainima ka MOHi, mis on ravimite poolt põhjustatud peavalu. Lisaks on liigitatud eraldi krooniliseks peavaluks nn uus igapäevane peavalu: inimene läheb õhtul magama peavaluga ja ärkab hommikul sellega üles. See võib olla olemuselt pinge tüüpi peavalu sarnane. Sellele on ka ravimeid, kuid kuna need inimesed niigi võtavad palju valuvaigisteid, siis saab siin rääkida juba siin ka MOHist.

Kas vastab tõele, et ka stress tekitab migreeni?
Ehkki palju on räägitud, et migreeni põhjustab stress, siis ajaloost on teada, et selle all on kannatanud inimesed, kellel muresid ei peaks palju olema. Migreeni all on kannatanud ju paljud kuningannad, printsid ja muud kõrgema ühiskonnakihi esindajad. Viimased uuringud on hoopis leidnud, et stressi ajal migreeni praktiliselt ei esine - see tekib just pärast stressi leevendust, näiteks üliõpilastel pärast sessi, tööinimestel pärast rasket tööpäeva jne.

Millega migreeni ravitakse?
Migreeni jaoks on triptaanid, millega liialdada ei tohi, muidu võib migreen hoopiski sageneda. Migreeniravimitel on oma poolväärtusajad, olemas on triptaanid, mida ei peagi alla neelama, vaid pannakse keele peale ja toime saabub paarikümne minuti jooksul. See on hea seetõttu, et tihti migreenikud oksendavad ja nii oksendavad nad ka tableti välja. Migreenikutele võib teha eri ravimitega profülaktilist ravi. Selleks on oma näidustused, näiteks alates üle kolme ataki ühes kuus. Alati tuleb siin arvestada ka patsiendi kaasuvaid haiguseid.

Kuidas ravida pingetüüpi peavalu?
Pingetüüpi peavalu puhul kipuvad arstid kirjutama antidepressante, mille tõttu patsiendid tunnevad end vahel häiritult, arvates, et seda neile küll tarvis ei ole. Samas on näiteks ühel konkreetsel ja üsna kaua kasutusel olnud antidepressandil (pea)valuravis väga tähtis koht. Kroonilise peavalu all kannatajatel kaotab see ära n-ö keha valumälu.

Millal saab siis rääkida MOHist?
Ravimite liigtarvitamisest tingitud valu kaasneb siis, kui inimene pidevalt võtab valuvaigisteid. Tihti kohtame sellist olukorda, kus inimene iga päev võtab pool tabletti ja arvab, et sellest mingit sõltuvust ei teki. Sellel ei ole aga tähtsust, sest päev on läinud valuvaigisti osas kirja. Annus on oluline ainult mao jaoks, aju jaoks piisab ka poolest tabletist, et uut peavalu genereerida. Huvitav on see, et kui muude valu toovate haiguste puhul võetakse valuvaigisteid, siis MOHi ei teki. Küll aga peavalu puhul. Näiteks kui inimene võtab 10+ päeva kolme kuu vältel triptaane migreeni tõttu, siis räägime juba MOHist. Kõige paremini saab MOHist lahti, kui lõpetada valuvaigistite tarbimine, sest see on sisuliselt sõltuvushäire. Vahel tuleb loobumist teha haiglas. Mõni ütlebki mulle, et see on nagu valuvaigistite narkomaania.

Tutvustage mõningaid harvaesinevaid peavalusid.
Näiteks on olemas tservikogeenne peavalu. Siin on haaratud ka kael. Sellel valutüübil on kindlad tunnused: seos kaelalihastega, ühepoolne, valu on provotseeritav teatud kaela liigutusega. Mõelda võib siin ka näiteks kuklanärvi kokkusurumisele, pitsumisele.
Siis esineb mõnikord rasedusaegset peavalu. Üldiselt on teada, et raseduse ajal migreeniravimeid kasutada ei tohi, v.a valuvaigisteid. Samas raseduse ajal migreeniatakid tavaliselt kaovad, aga asemele võivad tulla sekundaarsed peavalud näiteks põskkoopapõletikust. Osadel naistel võivad tekkida peavalud  menstruatsiooni eel või ajal, seda nimetatakse menstruaalmigreeniks. Seda tüüpi valud on üsna vastikud, pika kuluga ja oluliselt raskemini ravile alluvad kui muud peavalutüübid. Õnneks ei esine seda väga sageli. Teooria on selles, et peavalu tekib naise kehas hormonaalsete muutuste tõttu, täpsemalt östrogeenilangusele reageerimisest.

Paljud kurdavad, et külmaga pea valutab.
Külmapeavalu on täiesti olemas. Seda on kahte tüüpi. Arvatakse, et selle all võib kannatada isegi kuni 15% inimestest. Üks tüüp on see, kus soojast ruumist õue külma kätte minnes tekib lühiaegselt tugev peavalu. See pole mingi haigus, see tuleks ära kannatada või siis mitte soojast ruumist väljudagi. Teine külmapeavalu tüüp on seotud külma tarbimisega, näiteks erinevad külmad joogid. Tekib tugev valu otsmiku piirkonda, mis kaob 5 minuti jooksul pärast külma joogi tarbimist. Tekib see valu aga 10-20 sek jooksul alates külma toiduaine tarbimisest.

Mida teha, kui ärkad hommikuti peavaluga?
See võib olla unepeavalu - kusjuures see valu esineb ainult naistel. Mäletan kahte naist oma vastuvõtult umbes viie aasta tagusest ajast. Nende kirjeldus unepeavalust oleks nagu õpikust võetud. Igal hommikul ärkasid nad üles tugeva valuga ninajuure peal. Juhtuda võis seda mitmeid kordi kuus ja kestis see umbes veerand tundi. Need naised leidsid endale ise ravi: seda aitab leevendada ainult must kohv. Ühel patsiendil oli hommikuti taimeriga kohv juba ette tehtud.

Kui peavaluga kaasneb peanaha valutamine?
Seda nimetatakse mündipeavaluks - see on nõrk, kuid pidevalt häiriv peavalu. Mõni kirjeldab, et juuksed ka nagu valutaksid. See valu lokaliseerub kiiru piirkonnas ja on enamasti ühepoolne, sagedamini paremal pool. Naistel esineb seda rohkem kui meestel. Igal juhul valutab kaasa peanahk. Neidki patsiente olen oma praktikas näinud üksikuid, kuid siiski rohkem kui unepeavalu patsienti. Seda peavalu võiks leevendada paratsetamool.

Vahel kurdavad inimesed peavalu lennates, mis selle põhjuseks olla võiks?
Selle nähtuse nimi on lennuki või lennupeavalu ja see tekib lennuki õhkutõusmisel või maandumisel. Esmakordselt kirjeldati seda aastal 2004. See on ühepoolne, pulseeriv ja tugev peavalu. Mõnikord lisandub nohu, pisaratevool, näoturse. Valu kestab alla 20 minuti. Soovitav on kaks tundi enne lennuki õhkutõusmist võtta tavalist valuvaigistit või siis pikkadel lendudel kaks tundi enne maandumist. Probleemi tekitab nimelt parotrauma, tekib äge limaskesta turse õhurõhu tõusu tõttu ja mikrorebendid põskkoobastes. Mõnikord on sellistel peavalutajatel näha põskkoopas spetsiifilisi paksendeid.

Mis on kolmiknärvi neuralgia?
Kolmiknärvi neuralgia pole oma olemuselt mitte peavalu, vaid näovalu. See valu võib olla idiopaatiline, st tekkepõhjuseid me ei tea. Enamasti võib see ise mööduda. Kuna tegemist on ikka vägagi intensiivse valuga, siis vajab see ravi. Sümptomaatiline põhjus võib olla ajukasvajas. Kuna reeglina algab see naistel ja vanuses 50+, siis näiteks noortel naistel võiks sellise kaebuse puhul uurida aju. Kolmiknärvi neuralgia ei ole väga sage valuliik (näiteks Tallinnas paarkümmend uut juhtu aastas), aga kui see esineb, siis on see ebameeldiv ja halb. Sagedasti esineb see perekondlikult ja sagedamini paremal pool näost. See on lühiajaline, sekundi sööstudega valuatakk näol, enamasti nina ümbruses, põses, alalõuas. Rääkimine, söömine ja meigi tegemine on tegevused, mis intensiivistavad seda tüüpi valu. Ravimitest kasutatakse valdavalt spetsiifilisi närvivalu ravimeid, näiteks karbamasepiin, millel on samas palju kõrvaltoimeid. Tavalised valuvaigistid siin ei aita. Mida teha, kui ravim tekitab omakorda ebameeldivaid kõrvaltoimeid? Üldiselt tuleb arvestada, et ravimisega ei peaks inimese seisund halveneda. Tuleks seni proovida, kuni leitakse optimaalne ravim. Ravitakse vahel ka seda kirurgiliselt, tehakse blokaade jne.

Äripäev
02. March 2016, 12:35
Vaata EST või RUS arhiivi