Enamik uutest ravimitest Eestisse ei jõua

WHO raport ravimite kättesaadavusest näitab, et viimastel aastatel on vaid 26% Euroopas registreeritud uutest ravimitest kättesaadavad ka Eestis.

WHO leiab Eesti ravimite kättesaadavust analüüsides, et kuigi viimastel aastatel on riik teinud jõupingutusi, et müügilubade taotlemis- ja soodusravimi taotlemisprotseduure lihtsustada ning need võtavad nüüd ka oluliselt vähem aega, siis mõningad takistused siiski on - näiteks soodusravimite taotluste hindamisele kuluv aeg.

Ravimitootjate Liidu nõukogu esimees Kadri Mägi leiab, et WHO raport on igati asjakohane ning toob välja mitmeid ravimeid puudutavad valupunktid Eestis. RTL on Mägi sõnul varasematel aastal küll korduvalt tähelepanu juhtinud, et uute ravimite kättesaadavus Eestis on võrreldes teiste sarnaste riikidega madal. Sama tulemit kinnitab nüüd ka WHO raport, tuues välja, et viimase kolme aasta jooksul vaid 26% uutest Euroopas registreeritud ravimitest oli võimalus osta ka Eestist. "Oluline on siinjuures märkida, et osa neist ravimitest osteti heategevuslikus korras "Kingitud Elu" fondi kaudu, seega reaalsus on, et ligi 80% uutest ravimitest ei jõua Eesti abivajajani," ütles Mägi.

Tema sõnul toetab RTL väga WHO poolt soovitatut: osapoolte lahendustele suunatud dialoog, kokkulepitud visioon ja konkreetsete eesmärkide, tegevuste ning määratud vastutusega tegevuskava väljatöötamine ning rakendamise jälgimine. "Loodame väga, et seekord sotsiaalministeeriumi algatatud ravimipoliitika alusdokumendi väljatöötamisel arvestatakse WHO soovitustega. Oleme omalt poolt mitmeid ettepanekuid juba teinud ravimite kättesaadavuse parandamiseks," sõnas Mägi.

Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Dagmar Rüütli sõnul on WHO töötanud aasta jooksul läbi suure hulga Eestit puudutavaid andmeid ja materjale ministeeriumi palvel ning mitmete ravimituru osapoolte abiga.
"Võime öelda, et analüüsi tulemustes me ei üllatunud. Mitmed selles nimetatud meetmed, nagu ühishanked või ühine tervisetehnoloogiate hindamine koos teiste riikidega, on kahtlemata head mõtted ja neid tuleb kaaluda, kuid selle eeltingimuseks on meile varasemast paremad hinnad, suurem tarnekindlus või vähenev halduskoormus hangete läbiviimisel," kommenteeris Rüütel.
Ta lisas, et mis puudutab analüüsijate märkust ravimite soodustaotluste hindamisele kuluva aja kohta, siis viimastel aastatel ei ole valdavalt seatud tähtaegasid ületatud. "Juhtudel, kus see siiski nii on läinud, on tegemist pikaleveninud hinnakokkuleppe tingimuste läbirääkimistega, kus ravimitootja soovil töötatakse välja kulu-riski jagamise skeem (transparentse hinnastamise asemel), mille käigus püütakse leida nii haigekassale, raviasutusele kui ka ravimitootjatele sobiv lahendus," ütles Rüütel.

Rüütli sõnul nõustuvad nad igati ettepanekutega, mis puudutavad suurema riigipoolse proaktiivsuse ja ettevaatava planeerimise ning riigisiseste ekspert-töörühmade korraldamise vajadust. "Arutame need ettepanekud põhjalikult läbi ning analüüsime, milliseid tegevusi ja kuidas saaks ellu viia ning kui suurt täiendava tööjõu vajadust võib see tähendada," oli Rüütel optimistlik.

Vaata ka ülevaadet ravimite kõrvaltoimetest.

Äripäev
26. February 2016, 14:22
Vaata EST või RUS arhiivi