Mis tänavuse gripiga lahti on?

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.Foto: Terviseamet
Sel talvel on päris paljud jäänud grippi ja sattunud isegi haiglasse. Terviseameti spetsialist selgitab, mis tänavuse gripiga lahti on.

Gripiviirus levib meil igal talvel. Terviseameti andmetel on praeguseks surnud sellesse üheksa inimest. Analüüsides kolme viimase nädala grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumuse trendi saab rääkida, et grippi haigestumuse intensiivsus püsib endiselt stabiilsel keskmisel tasemel, küll väikse languskalduvusega. Grippi haigestumise vähenemisest on siiski veel vara rääkida.

Haigestumiste dünaamika on aastast-aastasse üsna ühesugune, kuid haigestumuse prognoositav intensiivsus sõltub nii viiruse virulentsusest, selle  puhangupotentsiaalist ning elanikkonna läbipõdemis- ja vaktsineerimisjärgsest immuunsusest.

Alates 2009. a on meil olnud ringluses üheaegselt kolm gripiviiruse tüve: A gripiviiruse alatüüp H3N2 (ringluses alates 1968a), A(H1N1)pdm09 (ringluses 2009a) ning B gripiviirused.
Domineeriv viirus on olnud alati üks neist. Ette ennustada, milline viirus hakkab konkreetsel hooajal domineerima, pole võimalik ja tegelikult pole see inimese jaoks ka kuigi oluline, sest mis tahes gripp on alati tõsine haigus.

A gripiviiruse alatüübiga H3N2 seotud grippi haigestumisi loetakse raskemaks vanemaealistele viirusest tingitud kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu.  A gripiviiruse alatüübiga (H1N1)pdm09 on enimohustatud lapsed, sest neil on suurem raskekujuliste haigusvormide tekkimise oht.

Vaatamata viiruse tüübile, on alati ohustatud isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haiguseid, eriti diabeet; immuunpuudulikkusega inimesed ja HIV-positiivsed isikud. Iga-aastane statistika näitab, et just sellised inimesed põevad grippi väga raskelt, satuvad intensiivravisse või surevad gripist tingitud tüsistuste tõttu.

Eestis haigestub igal aastal grippi keskmiselt 5-10% elanikest, kelle seas on palju lapsi. Aastatel 2011 kuni 2015 hospitaliseeriti gripi tõttu 1921 inimest, intensiivravi vajas  362*,  nende hulgas 129 last ja 6 rasedat. Gripi tõttu suri 85* inimest, neist kolm  last ning kaks rasedat.

Ükski gripi tõttu surnud või intensiivravi vajanud inimene ei olnud gripi vastu vaktsineeritud. Võrreldes näiteks Eesti ja Suurbritannia suremuse ja vaktsineerimisega hõlmatuse andmeid, siis näeme, et gripist tingitud suremus oli Eestis 10 korda kõrgem kui Suurbritannias, vaktsineerimisega hõlmatus seejuures 70 korda madalam. Kui Eestis suri iga 200 000 elaniku kohta kolm grippi haigestunut, siis Suurbritannias suri  kolm inimest 2 000 000 inimese kohta.

Praegust olukorda võib pidada hooajale tavapäraseks, kuid paanika, mis puhkes meedias, oli küll ootamatu. Kui inimeste vaktsineerimiskäitumises midagi ei muutu, ei saa me oodata suuri muutusi ka tagajärgedes.

Ravimiameti andmeil toodi Eestisse 32 800 annust gripivaktsiini, mida oli natuke rohkem, kui eelmistel hooaegadel tegelikult vaktsiini kulus. Seega võime öelda, et inimeste teadlikkus on kasvanud. Tore oleks, kui järgnevatel aastatel hakkaksid inimesed enda kaitsmise peale mõtlema varem, siis jõuaksid ravimifirmad ka suurenenud nõudlusele paremini reageerida.
__________________________________________________________________
*aluseks on Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu haigla ning Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt saadetud andmed.

Äripäev
25. February 2016, 08:34
Vaata EST või RUS arhiivi