Millist pudelivett eelistasid tudengid?

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudeng uuris oma kaastudengite veejoomise harjumusi. Tulemuste osas võis kokku võtta, et need ei erinenud muude inimeste harjumustest. Aga millised need siis täpsemalt olid?

Millist vett siis eelistada - kas pudelivett või kraanivett? Mis on need põhjused, miks eelistatakse pudelivett? Kumb on tervisele kasulikum või kahjulikum? Kui tarbida pudelivett, siis mis veebrändi eelistada? Kas tuleks juua gaseeritud või gaseerimata vett, maitsega või maitseta vett? Need on küsimused, millega tarbija igapäevaselt kokku puutub.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitses Anastassia Ossipova 2015. aasta kevadel lõputöö pealkirjaga "Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite pudelivee tarbimisharjumused ja teadlikkus võimalikest tervisemõjudest". Selle uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, milline on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite teadlikkus pudelivee võimalike tervisemõjude kohta ja millised on nende pudelivee tarbimisharjumused. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgmised ülesanded:
* selgitada, kui suur hulk tudengeid eelistab kraaniveele pudelivett;
* selgitada pudelivee tarbimise põhjuseid;
* selgitada tudengite teadlikkust pudelivee tarbimisega kaasneda võivatest terviseriskidest;
* võrrelda naissoost tudengite teadlikkust võrreldes meessoost tudengitega (Ossipova 2015).

Uuritavateks olid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakenduskõrghariduse baasil õppivad esimese, teise ja kolmanda kursuse tudengid. Tegemist oli käepärase valimiga. Andmete kogumiseks kasutati ankeetküsitlust, ankeedi koostas tervisekaitse spetsialisti 3. kursuse üliõpilane Anastassia Ossipova.

Küsimustikule vastas 143 üliõpilast, kellest 15 olid meessoost. Ligi pooled (47,6%) vastanutest olid esimese kursuse tudengid, 29,4% teise kursuse tudengid ning 23% olid kolmanda kursuse tudengid. Enamus vastanutest (85,3%) ostab pudelivett ja peamiste põhjustena toodi välja mugavus ja pudelivee hea kvaliteet. Nendest, kes ostavad pudelivett, teevad 92,7% seda janu kustutamise eesmärgil.

Soovides teada saada, kas pudeliveebränd on ka oluline ostmisel ning kas eelistused langevad kokku Turu-Uuringute AS poolt läbi viidud uuringu küsimustega, küsiti seda ka tudengitelt. Vastanutest 59% väitis, et nende  jaoks pudelivee bränd ei ole oluline, 32,8% jaoks mitte eriti oluline ja 8,2% jaoks väga oluline. Eelistatumad veebrändid olid Evian ja Värska.

Uurimistöö raames sooviti hinnata ka üliõpilaste teadlikkust pudelivee tarbimisega kaasnevatest tervisemõjudest. Vastanutest 34,2% leidis, et pudelivesi ei põhjustada tervisehäireid, 21,7% et võib põhjustada erinevaid tervisehäireid, küsimusele ei osanud vastata 44,1%. Hinnati ka teadlikkuse sõltuvust õppekavast, kursusest ja soost, kuid see ei leidnud kinnitust (p=0,516, p=0,127, p=0,474).

Küsimusele, kus paluti nimetada, milliseid tervisehäireid pudelivee tarbimine põhjustab, vastas ainult 24 tudengit, kelledest enamus arvas, et plastpudelist vette eralduvad keemilised ained mõjuvad kahjulikult. Samas ei olnud täpsemalt kirjeldatud, mida mõeldakse selle kahjuliku mõju all. Kuna teadlikkust aitab tõsta antud valdkonda puudutavate teadusartiklite lugemine, küsiti üliõpilastelt, kas nad on lugenud vastava teemalisi teadusartikleid. Vastanutest 71,3% ei olnud lugenud ühtegi seda valdkonda käsitlevat artiklit. Samas leidis 46,2% vastajatest, et pudelivesi on puhtam/kvaliteetsem kui kraanivesi, kuna see on rohkem töödeldud, kuid 42,6% arvas, et pudelivesi ei ole kasulikum kui kraanivesi (Ossipova 2015).

Kõike seda eelnevalt arvesse võttes võib öelda, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite tarbimisharjumused on sarnased ülejäänud Eesti elanike tarbimisharjumustega ning mujal maailmas läbi viidud uuringute tulemustega. Samuti on teadlikkus võimalikest tervisemõjudest sama madal kui mujal maailmas läbi viidud sarnastes uuringutes. Edaspidi on plaanis uurida teistes kõrgkoolides käivate tudengite pudelivee tarbimisharjumusi ning teadlikkust võimalikest kahjulikest mõjudest tervisele.

Taust

Ligi 70% inimesest moodustab vesi. Ilma veeta elusorganismid hukkuvad paari päeva jooksul, sest kõik biokeemilised protsessid vajavad vett. Inimese veevajadus sõltub paljudest teguritest nagu vanus, kliima, tervislik seisund, füüsiline koormus. Eluks vajalikku vett saame me peamiselt joogiga (vesi, karastusjoogid, mahlad jne), aga ka toiduga. Joogivesi jõuab tarbijani kas tsentraalse veevärgi vahendusel ehk siis kraaniveena, erakaevude veena või siis kaubandusest pudeliveena.
Järjest rohkem tarbivad inimesed pudelivett. International Bottled Water Association´i (2013)  andmetel on Ameerika Ühendriikides pudelivee tarbimine aasta aastalt järjest suurenenud. Samasugused trendid iseloomustavad ülejäänud maailma sealhulgas ka Eestit.

Turu-Uuringute AS poolt viidi 2007. aastal läbi üle-eestiline elanikkonna uuring, mille käigus selgus, et pudelivett tarbib 72% ehk üle 750 000 Eesti elaniku vanuses 15-74 aastat. Peamised veebrändid, mida tarbitakse on Aura (23%), BonAqua (18%) ja Värska (18%). Sellest uuringust selgusid ka põhjused, miks pudelivett tarbitakse ning nendeks olid janu kustutamine (84%), värskendamine ja jahutamine (50%), tarbimine pärast liikumist ja sporti (30%), tervenemise ja seedimise parandamise eesmärgil kasutab pudelivett 19% vastanutest (Noop jt 2007).
Foote (2011) ja Doria (2006) uuringutest on selgunud, et pudelivee tarbimise põhjuseid on väga palju, kuid  peamiselt tuuakse välja mugavus ja see, et pudelivesi on puhtam kui kraanivesi ning et see on tervisele kasulik. Tarbimist mõjutab  kindlasti ka reklaam, mida kinnitab ka Ferrier (2001) poolt teostatud uuring, mis oli tellitud Maailma Loodusefondi poolt. Samas enamus pudelivee tarbijatest pole teadlikud võimalikest terviseriskidest (Doria 2006).



















































































































































































































 

Äripäev
11. February 2016, 14:55
Vaata EST või RUS arhiivi