Mikroobid ja bakterid beebi toidulaual

Kuna täiskasvanule iseloomulik bakterite kooslus (üle 1000 erineva liigi) meie seedetraktis kujuneb välja suures osas kuue esimese elukuuga, sis on väga oluline, milline on toidu koostis sellel eluperioodil.

Oleme osa elusast loodusest ja evolutsiooni käigus harjunud tarbima toitu, mis sisaldas ka baktereid ning viibima keskkonnas, kus elasid ka mikroobid.

Meie seedetraktis on palju liike mikroobe, kes aitavad reguleerida ainevahetuse tasakaalu. Beebi seedetrakti mikroobikoosluse teket ja arengut mõjutavad sündimisviis, keskkonna sanitaarne seisund, toit (rinnapiim või piimasegud) ja ravimite manustamine.

Normaalselt sündinud inimlaps saab paljud bakterid kaasa emalt, sest juba raseduse viimasel trimestril enne sündi on mõned bakteriliigid võimelised minema emast loote seedetrakti. Seega avaldavad ema seedetraktis ja ka mujal organismis elunevad bakterid otsest mõju järglase mikrobioomi kujunemisele.

Veel hiljuti arvati, et rinnapiim on steriilne. Uuemad analüüsimeetodid on võimaldanud leida rinnapiimast (ja teiste imetajate piimast) sadu liike baktereid. Rinnapiim on laktobatsillide, bifidobakterite, enterokokkide, streptokokkide ja stafülokokkide põhiliseks allikaks. Bakterid kaovad rinnanäärmest kiiresti, kui piima enam ei teki.

Mikroobide ülesanneteks seedetraktis on infektsioonide vältimine, konkureerimine patogeensete liikidega toidu pärast, kasvuruumi hõivamine, kaitsebarjääri tekitamine suurendades mutsiini teket. Bakterid aitavad seedida toitu, toodavad vitamiine ja lagundavad jämesooles toksilisi ja kantserogeenseid aineid.
Rinnapiimast saab imik suure osa baktereist ja sellepärast erineb rinnaga toidetava imiku seedetrakti mikrofloora oluliselt segatoidul või kunstlikul toidul oleva imiku omast.

Ternespiimas ja rinnapiimas on palju bioloogiliselt aktiivseid molekule, mis reguleerivad ka mikroobikoosluse arengut. Rinnapiimas sisalduvad oligosahhariidid soodustavad bifidobakterite ja laktobatsillide kasvu, õigete liigiliste vahekordade tekke seisukohalt on oluline ka kõrge laktoosi sisaldus rinnapiimas. Ilma meditsiinilise näidustuseta (ainevahetushaigus) piimasuhkru asendamine teiste suhkrutega takistab normaalse mikrofloora teket ja pidurdab ka närvisüsteemi arengut, sest galaktoosi on vaja närvirakkude ehitamiseks.

Mikroobiliikidest domineerivad rinnapiimas stafülokokid, streptokokid, piimhappebakterid, propioonhappebakterid ja neile lähedased liigid, kes enamikus ei talu hapnikku. Rinnapiimast pärinevad ka bifidobakterid, kes on võimelised kasvama täiesti hapnikuvabas keskkonnas ja peavad seega olema osa inimese loomulikust mikrofloorast, naha pinnal ei saa nad areneda. Rinnaga toidetava imiku kehas on koguseliselt rohkem baktereid kui segatoitu saaval, kuid liikide arv on väiksem.

Rinnapiimast eraldatud piimhappebakterid on potentsiaalsed probiootikumid, kellede abil saab aidata taastuda normaalsel kooslusel antibiootikumide kuuri järel. Piimasegudele lisatuna mõjutavad bifidobakterid ja laktobatsillid mikrobioomi teket kunstlikult toidetavatel imikutel. Kuna bakterite liigiline mitmekesisus seedetraktis kujuneb välja esimestel eluaastatel, siis on antibiootikumide tarbimine selles elufaasis eriti ohtlik.

Tagajärjeks võivad olla erinevad toidu seedimisega seotud haigused nagu tsöliaakia, ärritatud soole sündroom ja teist tüüpi diabeet.

Äripäev
09. February 2016, 16:15

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi