Miks kaotati haigushüvitiste ajaline piirang?

Seoses ravikindlustuse seaduse muudatusega ei ole alates jaanuarist haigushüvitise maksmise aeg aastas enam piiratud. Muudatuse mõju rahakotile on pigem tagasihoidlik.

Esimesest jaanuarist 2016 muutus kehtetuks piirang ravikindlustuse seaduses, millega sätestati, et kindlustatul on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas kokku mitte rohkem kui 250 kalendripäeva. See tähendab, et enam ei ole piiratud haigushüvitise maksmise päevade arv aastas tervikuna. Selline muudatus oli vajalik, et viia Eesti õigusaktid kooskõlla Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga.

Muudatuse mõju rahakotile on pigem tagasihoidlik. Koodeksi artikkel 18 lubab piirata haigushüvitise maksmise perioodi 26 nädalani (182 päeva) iga haigusjuhtumi kohta, kuid ei sätesta aastas makstavate päevade arvu ülemist piiri. Eesti Haigekassa hinnangul ei ole piirangu kaotamise mõju haigekassa eelarvele märkimisväärne, kuna seda on praktikas rakendatud vaid üksikutel juhtudel. Muudatusega viiakse ravikindlustuse seaduse regulatsioon kooskõlla koodeksiga ja patsientide huvid on paremini kaitstud.

Endiselt jäi kehtima ravikindlustuse seaduse § 57 lõige 1, mis sätestab, et kindlustatul on haiguse või vigastuse korral õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani, kuid mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva, või tuberkuloosi korral 240 järjestikust kalendripäeva, nagu senini.

Töövõimetuslehe pikendamise senine kord jääb jõusse. Lisaks on endiselt kehtivad ravikindlustuse seaduse sätted, mis määravad töövõimetuslehe pikendamise korra. Üle ühe kuu kestva haiguse, vigastuse või töö- või teenistustingimuste ajutise kergendamise korral kirjutatakse välja uus haigusleht iga 30 kalendripäeva järel, kusjuures uus haigusleht kirjutatakse välja eelmisele järgnevana. Pikaajalise ajutise töövõimetuse korral edastab inimese raviarst vajalikud dokumendid haiguslehe 121. päevaks (tuberkuloosi korral 178. päevaks) sotsiaalkindlustusametile, kelle otsusel pikendatakse vajadusel haiguslehte.

Seadusemuudatus ei mõjuta hooldushüvitise arvestamist ja maksmist ehk haige pereliikme kodus põetamiseks väljastatavat töövõimetuslehte.

Äripäev
08. February 2016, 10:44
Vaata EST või RUS arhiivi