Asekantsler: 10 olulist sammu ülekaalulisusega võitlemisel

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet.Foto: ÄP: Eiko Kink
Üle poole Eesti elanikest on ülekaalulised või rasvunud ja nende osatähtsus kasvab kiiresti, eriti laste ja noorukite hulgas. Sellised arengud vajavad sekkumist, kirjutab sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet.

Eestis on sagenenud uued diagnoositud rasvumis- ja diabeedijuhtumid ning muud liigtoitumisega seotud haigused. Südame-veresoonkonna haigused, mille tekkes liigne kehakaal on oluline riskitegur, on Eestis endiselt peamine surmapõhjus ja haiguste tekitaja. Maailma Terviseorganisatsioon prognoosib, et 2025. aastaks on 62% Eesti elanikest ülekaalulised.

Kui me ülekaalu ja rasvumise ning nendega seotud terviseprobleemide ennetamisega ei hakka tegelema praegusest tõhusamalt, siis süveneb probleem veelgi. Sotsiaalministeeriumi eesmärk on viia ellu tegevused, mis aitavad edendada:

  • tasakaalustatud toitumist ning piisavat ja regulaarset liikumist kogu elukaare vältel;
  • leevendada tasakaalustamata toitumisest, vähesest liikumisest ning ülemäärasest kehakaalust tingitud terviseprobleeme;
  • vähendada ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud haigestumisi ning pikendada seeläbi tervena elatud eluiga.

Ükski poliitikavalik eraldiseisvana ei aita vähendada negatiivset tervisemõju. Samuti ei lahenda probleemi keskendumine ainult liikumise edendamisele, sest liikumisest suuremagi mõjuga on tervist toetav toitumine. Kõik poliitikavalikud täiendavad üksteist ning aitavad ühiselt rakendatuna eesmärki saavutada.  

Liigse kehakaaluga elanike osakaalu vähendamiseks on vaja:

  1. vähendada tööstuslike transrasvhapete, soola- ja suhkrusisaldust toidus;
  2. esitada toidu märgistusel tarbijale hästi loetav ja selgelt arusaadav teave;
  3. soodustada tervislikke toitumisvalikuid ja liikumisvõimalusi;
  4. edendada vastutustundlikku toiduturundust ning vähendada kõrge rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toidu turundust;
  5. tõsta toitumise ja liikumise alast teadlikkust; 
  6. suurendada toitumis- ja liikumisnõustamise kvaliteeti ning kättesaadavust;
  7. edendada rinnapiimaga toitmist;
  8. pöörata tähelepanu laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele lasteaias, koolis ja kodus;
  9. edendada tasakaalustatud toitumist ja liikumist töökohal ning eakate hulgas;
  10. kaaluda hinnapoliitiliste meetmete rakendamist tervislike toiduvalikute soodustamiseks.

Tulemuslik poliitika on rakendada samaaegselt tervislike alternatiivide, nt puu- ja köögiviljade maksusoodustusi ning kõrge soola-, rasva- ja suhkrusisaldusega toodete maksustamist, mida võib nimetada ka riskitasuks suurema terviseriskiga tarbimisharjumuste eest. Nii saab mõjutada tarbimis- ja ostueelistusi läbi hinnapoliitika ning toidu kättesaadavust ja väljapanekut viisil, mis mõjutab tarbijaid otsustama tervislikumate valikute kasuks.

Maksupoliitika vajab hoolikat kavandamist, et saavutada soovitud mõju ning vältida negatiivseid kõrvalmõjusid. Mitmed riigid Euroopas (Soome, Norra, Ungari, Prantsusmaa), aga ka mujal maailmas (Mehhiko jt), on juba kehtestanud erinevaid tootespetsiifilisi riigisiseseid makse näiteks karastusjookidele. Tulenevalt riikide suurest huvist töötavate meetmete osas ülekaaluliste elanike osakaalu vähendamiseks, on OECD ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koondamas tõendeid ja ette valmistamas soovitusi toidu ja mittealkohoolsete jookide maksustamisest tervise eesmärkidel.

Toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamisel on räägitud maksustamise kaalumisest. Eeldus on, et esimese sammuna tuleb läbi viia erinevate maksustamise mudelite Eestis rakendatavuse ja kasutegurite mõjuanalüüs. See tähendab, et kõigepealt me analüüsime ja seejärel otsustame nende tulemuste pealt, milline on Eesti jaoks sobivaim lahendus.

 

Äripäev
08. February 2016, 12:39
Vaata EST või RUS arhiivi