Unetuna apteegis

Peaaegu kõigil meil esineb unetuid öid, aga unetuse risk on kõrgem naistel, vanematel kui 60aastastel, vaimsete häiretega, suure stressi all olevatel, aga muutuvates või öövahetustes töötavatel ja pikki vahemaid reisivatel inimestel.

Unehäired võivad olla probleemiks ka lastel ja teismelistel, kuigi sellises eas on sagedasem probleem nii-öelda keha sisemise kella mahajäämine, mille tõttu soovitakse õhtul hiljem magama minna ja hommikul kauem magada.

Naiste puhul on kõrgem unehäire tõenäosus seotud kõikvõimalike hormonaalsete muutustega kehas. Ka mõned haiguste tõttu pruugitavad ravimeid võivad põhjustada unetust. Lisaks häirivad sageli und häired vaimses tervises. Kusjuures varjane ärkamine on depressiooni üks klasikalisemaid sümptomeid. 

Uni on sama oluline nagu tervislik toitumine või regulaarne liikumine. Misiganes on teie unehäirete põhjustajaks, tuleks arvesse võtta, et see võib mõjutada teid nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil. Unetuse all kannatavate inimeste elukvaliteet on tõestatult madalam võrreldes inimestega, kes magavad hästi. 

Unetusega kaasnevate komplikatsioonide hulka võib kuuluda madalam suutlikus tööl või koolis, reaktsioonikiiruse aeglustumine, psühhiaatrilised probleemid nagu näiteks depressioon ja ärevushäired, ülekaalulisus, lihtsasti ärrituvus, aga ka kasvav tõenäosus, et kujunevad välja sellised rasked pöördumatud haigused nagu näiteks kõrgevererõhutõbi, diabeet ning muud südameveresoonkonna haigused.

Kui tunnetate, et teil esineb unehäireid, siis võiks esmajärjekorras proovida tuua muutusi oma igapäeva - proovida minna igal õhtul samal ajal magama ning ärgata ka hommikuti samal ajal, tegeleda aktiivselt liikumisega jne. Kui see ei too tulemusi, siis tuleks sügavamate põhjuste mõistmiseks ja nende vastu astumiseks kindlasti pöörduda oma arsti poole.

Äripäev
04. February 2016, 14:04

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi