Vererõhuravimeid osta säästlikult

Kui ravimi väljakirjutamisel on kasutatud ravimi toimeaine nimetust, peab ravimi väljastaja pakkuma patsiendile sobivate ravimite hulgast ravimpreparaati, mille puhul on patsiendi omaosalus ravimi eest tasumisel vähim.
Kui ravimi väljakirjutamisel on kasutatud ravimi toimeaine nimetust, peab ravimi väljastaja pakkuma patsiendile sobivate ravimite hulgast ravimpreparaati, mille puhul on patsiendi omaosalus ravimi eest tasumisel vähim.Foto: Scanpix/Caro
Südame-veresoonkonna haigused, sh kõrge vererõhk (hüpertensioon) oma tüsistustega, on Eestis haigestumuse ja surma põhjuste hulgas esikohal. Kõrge vererõhk on insuldi, müokardiinfarkti, südamepuudulikkuse, neerukahjustuse, kognitiivsete häirete ja enneaegse surma oluline riskitegur.

Hüpertensiooni esineb enam kui kolmandikul arenenud riikide elanikest ja Eesti eakatel ulatub hüpertensiooni levimus üle 60%. Hüpertensiooni varase avastamise ja tõhusa mittefarmakoloogilise ning farmakoloogilise raviga on võimalik tüsistuste esinemissagedust oluliselt vähendada.

Hetkel kehtiva hüpertensiooni ravijuhendi järgi on kõrgvererõhutõve ravi esimeseks valikuks soodsaima angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori või kaltsiumikanali blokaatori soovitatud algannus.

2015. aasta kolmandas kvartalis müüdud hüpertooniaravimite statistika järgi kirjutatakse kõige sagedamini Eesti inimestele välja metoprolooli, enalapriili, amldodipiini, nebivolooli ja telmisartaani sisaldavaid ravimeid. Nii nagu igas teises ravimiklassis, erineb toimeaine piires märkimisväärselt ka hüpertooniaravimite eest patsiendi poolt makstav summa. Seega on patsiendil endal võimalik teha valikuid erinevate hindadega ravimite vahel ning tulenevalt oma valikust säästa ainuüksi ühe ravimi pealt aastas kümneid eurosid.

Sama toimeainega ning samas ravimvormis ravimeid on Eestis müügil erinevatelt ravimitootjatelt. Oluline on seejuures teada, et kõik need vastavad toime, ohutuse ja kvaliteedi osas ühesugustele nõuetele ning erinevus patsiendi jaoks seisneb peamiselt hinnas.

Kõikides ravimites on toimeaine, mis ravib või leevendab haigust ja abiained, mis on vajalikud selleks, et toimeaine oleks manustatav soovitud kujul (nt tabletina, salvina, aerosoolina) ning annavad ravimile maitse ja välimuse.

Arst peab üldjuhul retseptile kirjutama toimeaine nimetuse. Kui retseptil on konkreetse preparaadi nimetus, peab seal olema ka põhjendus, miks arst keelab alternatiivsete preparaatide kasutamise. Veelgi enam – ravimi väljakirjutaja peab patsienti teavitama ravimi asendamise võimalusest ja tingimustest ning mitte asendatavaks märkimise korral asendamise keelamisest ja selle põhjusest.

Kui ravimi väljakirjutamisel on kasutatud ravimi toimeaine nimetust, peab ravimi väljastaja pakkuma patsiendile sobivate ravimite hulgast ravimpreparaati, mille puhul on patsiendi omaosalus ravimi eest tasumisel vähim. Apteeker ei peaks piirduma küsimusega: “Mida Te varem tarvitanud olete?”.

Kuigi üldiselt on määratud toimeaine piires erinevate ravimpreparaatide vahetamine ohutu, ei saa välistada, et arst peab meditsiinilistel põhjustel retsepti koostama pakendipõhiselt ehk retseptile kirjutatakse konkreetse tootja kindla preparaadi nimetus. See võib olla põhjendatud näiteks siis, kui tegemist on bioloogilise ravimiga, kitsa terapeutilise vahemikuga ravimiga või esineb tõendatud ülitundlikkus teiste sama toimeainega ravimite abiainete suhtes. Patsient võib alati arstilt ja apteekrilt selguse saamiseks nende asjaolude kohta lisaselgitusi küsida.

Riigiportaalis saab kulutustel silma peal hoida

Riigiportaalis eesti.ee on võimalik hõlpsalt veenduda, kas retsept kirjutati välja toimeainepõhiselt ja kas ostetud ravim kuulus hinnalt soodsamate hulka.

Toimeainepõhiselt koostatud retseptil on märge “Toimeainepõhine” (Retsepti detailinfo ->Andmed arsti juures ->Pakendi kood, nimetus, arv).

Konkreetse pakendi valikul on näha arsti põhjendus, miks just selle tootja ravim oli inimesele antud juhul vajalik (Andmed arsti juures ->Asendamatuse põhjendus). Juba väljaostetud retseptide puhul on retseptiandmete kohal näha info, kas ostetud ravim kuulus soodsamasse gruppi või oli ruumi kokkuhoiule. Igaühel tasub ravimite väljakirjutamisel aktiivselt osaleda.

Aastal 2014 oleksid patsiendid saanud teha soodsamaid valikuid umbes 11 miljoni euro ulatuses ehk keskmiselt 1,4 eurot ühe soodusretsepti kohta.

Võimalikku säästu patsiendile ehk konkreetset summat on võimalik näha detailvaates (Retsepti detailinfo->Andmed apteegis->Võimalik sääst). Samuti näeb patsient apteekri sisestatud selgitust inimese kallima ravimi valiku kohta (Andmed apteegis->Apteekri lisaselgitus).

Äripäev
02. February 2016, 11:15
Vaata EST või RUS arhiivi