Kanteri treener: keha peab lollustele vastu 1,5 aastat

Indrek Tustit treenimas.
Indrek Tustit treenimas.Foto: ÄP: Raul Mee
Inimese keha peab igasugustele lollustele vastu 1-1,5 aastat, rääkis Gerd Kanteri treener Indrek Tustit. Kui alguses läheb šokist hullupööra paremaks, siis lõpuks hakkab ikkagi lagunema.

Sportimise juures napib elementaarseid teadmisi nii trennist kui puhkamisest ja toitumisest, imestab järjest enam Gerd Kanteri treener, Eesti nimekaim füsioterapeut Indrek Tustit. Pole ka ime, sest ka profid ei oska.

Küsimustele vastab Indrek Tustit.

Tihti tehakse pärast pingelist tööpäeva intensiivne treening lootusega, et see laeb pinged maha, kuid mõju on hoopis vastupidine. Kas stressiga arvestatakse enda liigutamisel?

Vähesed arvestavad. Tihti kasutab rahvasportlane trenni pinge maandamise kohana, põgeneb päevasest probleemist kuskile eemale, lootuses end ära väsitada, saada mingi hulk endorfiine ning saavutada heaolutunne.

On see mittearvestamine riskikoht?

Muidugi. Meditsiinidoktor Ain-Elmar Kaasik on öelnud, et närvisüsteem taastub ainult ühtmoodi – täieliku rahuga. Vaimsest stressist väljatulek vajab rahu ja vaikust. Igasugune ärritus pikendab närvisüsteemi taastumise aega.

Aga kui stressi otsa teha trenn?

Ma ise enam ei teeks. Kui nii igapäevaselt toimida ja see kordub päevast-päeva, jõuad kindlasti kuhugi musta auku.

Üks küsimus
  • Paljud jõuavad sportimiseni 30-40aastates. Kuidas alustada nii, et endale liiga ei teeks?
  • Esiteks vaadata otsa kaalule, võttes aluseks näiteks kehakaaluindeksi. Alustuseks tuleks aeroobne võimekus viia teatavale tasemele – alustada paari-kolme aeroobse trenniga nädalas, korraga 10-15 minutit. Selle juurde treenida skeletilihaseid ehk võtta keha kui täielikku kompleksi.
  • Kindlasti teha soojendust ja lõdvestust, venitada – 10-15 minutit.
  • Iga 1-1,5 tunni tagant peaks end sirutama, et ei kaasneks probleemid. Näiteks kestev istumine lühendab puusapainutaja lihast. Kuna see kinnitub lülisambale, tõmbab see omakorda lülisamba kaardu. See jällegi on surve lülisamba diskidele, mis pikapeale võivad välja sopistuda.
  • Õhtul võiks siiski olla ka kerge trenn, kasvõi jooga või mõni muu venitustreening. Kindlasti tunda, kaasa arvatud rühmatrennides nagu body pump, huvi, miks mingeid liigutusi tehakse.
  • Allikas: Indrek Tustit

Küsimusi on veel nii selja- ja jalavaludest, valuvaigistitest, pikamaajooksu mõjust jpm. Pikemalt saab seda sisukat intervjuud lugeda aripaev.ee-st siit.

Äripäev
31. January 2016, 11:18
Vaata EST või RUS arhiivi