Vingugaas ohustab lapsi gaasiboileriga kodudes

Pediaater Ülle Uustalu.
Pediaater Ülle Uustalu.Foto: Tallinna Lastehaigla
Tallinna Lastehaigla vastuvõtuosakonna arst Ülle Uustalu paneb lapsevanematele südamele, et kui kodus on boilerid, tuleb need üle kontrollida.

Lastehaiglasse on külmade ilmade saabumisel sattunud väikeste vahedega juba kaks vannitoa gaasiboilerist tingitud üliraske vingumürgitusega patsienti.

„Nende kahe, 10- ja 16-aastase lapse, puhul saame öelda, et õnneks kõik lõppes õnnelikult. Nad ei olnud üksi ning neile jõuti kiirabi kutsuda. Alguses neil vingugaasimürgistust esialgu kahtlustada ei osatudki – haiglasse toodi nad teadvuse kaotuse, peavalu ja halva enesetunde tõttu,“ ütleb dr Uustalu.
Ta lisab, et eriti talvekuudel jõuab lastehaiglasse ikka vingugaasimürgitusega lapsi, kuid juba aastaid ei mäletata juhtumeid, kus mürgitus oleks põhjustatud gaasiseadmest.
Lastearst rõhutab, et tegemist on potentsiaalselt väga suure ohuga – esiteks on CO on salakaval vaenlane, mida ei ole võimalik tunda ega näha ja mis tapab kiiresti; teiseks aga ei osata CO-d seostadagaasiboileriga.
„Kujutage nüüd ette olukorda, et inimene on üksi kodus ja läheb vannituppa, kus on tuvastamata gaasiboileri leke, sulgeb enda järel ukse. Ta võib vanni magama jääda, minestada. Kui ei ole kedagi, kes ootamatult koju tuleb ja sekkub, on tagajärjed pöördumatud.“  

Eesti Gaas ütleb kommentaariks, et tavaliselt ei ole vingugaasi ruumi tungimise põhjuseks gaasiseadme rike, vaid põlemisproduktide (suitsugaasi) välisõhku juhtimise nõuete ja ventilatsioonitingimuste eiramine. See tähendab suitsulõõri ummistumist ja/või puudulikku vannitoa ventilatsiooni. Ohtu põhjustav olukord on suitsu ja ventilatsioonilõõride kontrollinõuete rikkumine ning vannitoa ukse tuulutusavade sulgemine.Meil kasutatav küttegaas ei sisalda mürgiseid komponente, vingugaasist rääkimata, mistõttu gaasiseadme leke ei saa kuidagi mürgitust põhjustada. Kui jääda ka vanni magama, siis ikkagi mittetöötava gaasiseadme korral  igasugune mürgitusoht puudub. Küll on aga väga ohtlik (jääda magama, toim) töötava gaasiseadme korral (kui soe vesi on avatud) ja kui puudub korralik ventilatsioon ning tõmme suitsukäigus.
See võib tõesti põhjustada gaasi mittetäielikku põlemist seadmes ja vingu sisaldava suitsugaasi tungimist vannituppa. Seega kõige olulisem reegel – kontrollida, et oleks olemas tõmme ja korralik ventilatsioon.

Kuidas vingugaasimürgitust ära tunda ja ennetada?
Tuleohutusalaste teabamaterjalide järgi sõltub mürgituse tõsidus sissehingatava vingugaasi kogusest.
Väikese koguse korral võib tekkida pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, peapööritus, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaravoolus, köhatamisvajadus.
Edasi võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulss on kiire ning vererõhk tavalisest kõrgem, tekib loidus, unisus, teadvusekadu, hingamishäired
Raske mürgituse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm.
Kõige tundlikumad on vingumürgituse suhtes lapsed, hingamiselundite ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning vanurid. Isegi väike kogus seda gaasi võib osutuda ülimalt ohtlikuks lootele.
Kui väiksema vingugaasimürgituse kahtluse korral piisab kiirest ruumist lahkumisest ja värske õhu kätte minemisest, siis tugevama mürgistuse korral tuleb kutsuda kiirabi, sest kannatanu vajab kiiresti 100%-list hapnikku.

Lastearsti soovitus on pöörduda arsti juurde kohe, kui lapsel vannis või dushi all käies tekib iiveldus, peavalu või halb enesetunne, et ära hoida suuremaid kahjustusi.
Eesti Gaasi soovitus on paigaldada koju CO andur (NB! mitte ajada segi suitsuanduriga) ning lasta gaasiseadme korrasolekut asjatundjal perioodiliselt üle vaadata.
Ühendus- ja korstnalõõre peab korstnapühkija kontrollima igal aastal. Töötava tõmbeanduri korral (seadme ülevaatuse käigus on seda kontrollitud) ja vajaliku õhu juurdepääsu tagamisel ruumi peaksid kõik riskid olema maandatud.
Gaasiseadmete kontrolli ja ohutuse alast nõu saab Inspectalt ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, kes Eestis nende küsimustega tegelevad

Äripäev
29. January 2016, 15:30

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi