Alaseljavalu ei tohi üle dramatiseerida

Osteopaat seljavalu parandamas.
Osteopaat seljavalu parandamas.Foto: Scanpix
Alaseljavalu on sageli esinev tervisehäire. Seljavaluga haiged on enamasti perearstide, närviarstide, ortopeedide, reumatoloogide ja taastusarstide sagedased külastajad.

Hinnanguliselt 84–90% inimestest on mingil eluperioodil alaseljavalu kogenud. Selle esinemissagedus on meestel ja naistel võrdne. Ligikaudu 15–20% täiskasvanud inimestest tunneb igal aastal seljavalu ja omakorda 39% neist pöördub arsti poole abi saamiseks. Probleemi tõsisust näitab fakt, et alaseljavalu on alla 45aastaste isikute puude peamiseks põhjuseks.

Inimene on alati tundnud seljavalu ja ei ole olemas tõestust, et see oleks läbi ajaloo muutunud. Ainus, mis on muutunud, on meie arusaam ja sümptomite käsitlus. Pärast viimast maailmasõda ja ortopeedia arenedes hakkas domineerima biomehaaniline arusaam seljavalu ja kiirguva valu ravis.

Osteopaadid ja kiropraktikud on alati omanud väga erinevaid arusaamu ja lähenemisviise seljavalule ning ei ole suutnud kunagi midagi tõenduspõhist välja pakkuda. Ei ole tõestust, et seljavalu patoloogilised mehhanismid oleks aegade jooksul muutunud. Samuti ei ole tõestust, et seljavalu sagedus oleks tõusnud. Selgelt on aga tõendatud, et  alates 1990ndatest on järsult tõusnud kroonilise puude, töövõimetuspäevade ja muude sotsiaalsete garantiide tarbe seoses alaseljavaluga.
Sagedasim seljavalu liik, mida haige kirjeldab kui selja venitust, äratõstmist/­tõmbamist, on olemuselt valdavalt muskuloskeletaalne, müalgiline või müofastsiaalne valu. Selline selja funktsiooni häire on iselimiteeruv ja healoomulise kuluga.
Haigele tuleb rõhutada haiguse beniigset loomulikku kulgu ja head spontaanset paranemistendentsi: 50%-l taandub see kahe nädalaga, 60% naaseb tööle ühe kuuga, 90% kolme kuuga.

Haiguspuhkuse eelduseks on tööle naasmise potentsiaal. Tuleb soovitada vältida voodirežiimi – seda ei tohi vaadelda kui ravi osa seljavalude puhul. Patsienti on vaja julgustada jätkama oma igapäevast tegevust või naasma selle juurde nii ruttu kui võimalik, sageli saab kergema füüsilise koormusega tööd jätkata.

Äripäev
26. January 2016, 14:27
Vaata EST või RUS arhiivi