10 haigust, mida arvatakse ammu kadunud olevat

Rahhiit – Eksperdid usuvad, et õues viibimise aja vähenemine (päikesevalgus muundub D-vitamiiniks, mille puudus põhjustab rahhiiti) võib kaasa tuua rahhiidi tagasituleku arenenud riikides. Pildil on 19-aastane tüdruk Hiinas Neijiangis, keda tuleb rahhiidi tõttu korvis kanda.
Rahhiit – Eksperdid usuvad, et õues viibimise aja vähenemine (päikesevalgus muundub D-vitamiiniks, mille puudus põhjustab rahhiiti) võib kaasa tuua rahhiidi tagasituleku arenenud riikides. Pildil on 19-aastane tüdruk Hiinas Neijiangis, keda tuleb rahhiidi tõttu korvis kanda.Foto: CNN
2014. aastal registreeriti Ameerika Ühendriikides 16 katkujuhtumit, hiljutised andmed aga näitavad, et Suurbritannias on sagenenud selliste 19. sajandi haiguste nagu näiteks skorbuudi ja sarlakite juhtumite arv.

Inimeste elamistingimuste muutumine ja ravimite areng on küll haiguste tõusu ja langust mõjutanud, kuid päriselt kaovad need harva. Tänaseni on rõuged jäänud ainsaks nakkushaiguseks, millest on suudetud vabaneda, kirjutab CNN.

Allpool on toodud loetelu ammu unustatud haigustest, mis on endiselt olemas – vaatamata kõigile jõupingutustele neid kontrolli all hoida.

Katk

Arenenud riikides on katkujuhtumid tänapäeval väga harvad. Ameerika Ühendriikides registreeritakse aastas ligikaudu kaks kuni kümme juhtumit, eelmisel aastal aga oli neid 16.

Ent mujal pole see haigus veel kadunud. WHO andmetel registreeritakse kogu maailmas igal aastal 1000 kuni 3000 katkujuhtumit. Juhtumite arv on kõige suurem Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasias – eriti Madagaskaril, Peruus ja Indias.

Punetised

See viirus, mis kandub edasi vaktsineerimata ema lootele, võib põhjustada mitmeid sünnidefekte ning ka loote surma, kui naine raseduse ajal sellesse nakatub.

Punetistevaktsiin võeti esmakordselt kasutusele 1970. aastal, aidates paljudel arenenud riikides sellest haigusest peaaegu täielikult vabaneda, ning 2015. aasta aprillis sai Ameerikast pärast 15 aastat kestnud vaktsineerimiskampaaniat esimene punetistevaba piirkond maailmas.

Kuid haigust esineb endiselt riikides, kus vaktsineerimise tase on madal, eelkõige Aafrikas ja Kagu-Aasias. Igal aastal sünnib maailmas ligikaudu 110 000 kaasasündinud punetiste sündroomiga last.

Pidalitõbi

Pidalitõbi on nakkushaigus, mis kandub edasi pikaajalise kokkupuute korral nakatunud inimestega. See kahjustab närvi- ja naharakke, põhjustades moonutavaid haavandeid ja pöördumatut invaliidsust.

Esimene läbimurre pidalitõve ravis toimus 1945. aastal ravimiga nimega dapsoon, kuid peagi muutusid bakterid selle suhtes resistentseks. See viis eduka kombineeritud ravi väljatöötamiseni 1970. aastatel.

Pidalitõve juhtumite arv maailmas on viimasel 30 aastal oluliselt langenud. 1985. aastal registreeriti 5,2 miljonit juhtumit, 2013. aastal aga 216 000. Haigus on endiselt probleemiks mõnedes India, Brasiilia ja Indoneesia piirkondades, kus esineb rohkem kui 80% juhtumitest.

Podagra

Podagra on artriidi tüüp, mida põhjustab kusihappe või selle soolade (seedeprotsessi loomulik kõrvalsaadus) kogunemine liigestesse. See võib tekitada valu, paistetust ja punetust. Podagrat, mida kirjeldasid esmakordselt egiptlased, nimetati kunagi "kuningate haiguseks", sest see oli seotud toidu ja alkoholi liigtarbimisega.

Arenenud riikides on podagrajuhtumite arv ebatervisliku elustiili ja rasvumise tagajärjel järsult kasvanud. Ühe uuringu kohaselt esineb seda haigust täna ligikaudu 8,3 miljonil inimesel Põhja-Ameerikas, mis moodustab sealsest täiskasvanud rahvastikust peaaegu 4%.

Podagra levik on maailmas väga erinev. Ühe 2010. aasta uuringu tulemuste kohaselt on Euroopas selle levikult esikohal Kreeka 4,75 protsendiga.

Läkaköha

Läkaköha on õhu kaudu edasi kanduv nakkus, mis põhjustab hingamisteede paistetust. Selle tagajärjeks on äge köha ning eriti raskeIt võib see mõjuda imikutele.

Enne 1940. aastaid registreeriti Ameerika Ühendriikides igal aastal üle 200 000 läkaköha juhtumi, kuni ulatusliku vaktsineerimise tulemusena õnnestus vähendada uute nakkusjuhtude arvu 80% võrra. Kuid puhanguid veel esineb. 2010. aastal registreeriti Californias viimase 60 aasta rängim haiguspuhang peaaegu 1500 haigestumise ja 10 surmajuhtumiga.

Kogu maailmas oli 2008. aastal hinnanguliselt umbes 16 miljonit läkaköha juhtumit, neist 95% arengumaades, mille tagajärjel suri ligikaudu 195 000 last.

Difteeria

See haigus mõjub ninale ja kurgule ning kandub edasi köhimisel või aevastamisel. Haiguse tagajärjel sureb 5-10% nakatunud patsientidest.

Kunagi oli see üks peamisetest laste surma põhjustest. 1921. aastal registreeriti Ameerika Ühendriikides 206 000 haigusjuhtumit, millest rohkem kui 15 000 lõppesid surmaga.

Tänu vaktsineerimisprogrammidele hakkas juhtumite arv kiiresti vähenema ning viimasel aastakümnel registreeriti Ameerika Ühendriikides ainult viis difteeria juhtumit. Kuid arengumaades on see endiselt probleemiks.

Sarlakid

Seda haigust põhjustavad nahal ja kurgus leiduvad bakterid, tekitades iseloomuliku roosakaspunase lööbe. Bakterid levivad aevastamisel ja köhimisel, nakatunud (lööbelise) naha puudutamisel või näiteks haigega sama voodipesu kasutamisel. Haiguse vastu pole seni vaktsiini.

Perioodil 1840 kuni 1883 ületas sarlakitest tingitud surmajuhtumite määr mõnedes USA ja Euroopa piirkondades 30%. Kuid pärast 1950. aastaid on seda haigust tänu antibiootikumidele ja elamistingimuste paranemisele arenenud riikides harva esinenud.

Tuberkuloos

"Valgeks katkuks" kutsutud tuberkuloos, mis 18. sajandil Euroopat laastas, on tänapäeval HIV ees maailmas kõige rohkem surmajuhtumeid põhjustav nakkushaigus.

Nakkus levib õhu kaudu ning levikut soodustab ülerahvastatus ja kehv ventilatsioon. Tugev immuunsüsteem suudab tavaliselt tuberkuloosi eemale tõrjuda, küll aga võib nakkus organismi tungida patsientidel, kelle kaitsesüsteem on nõrgenenud – eelkõige HIV-nakkusega inimestel.

 

Rahhiit

Rahhiit on haigus, mis pehmendab ja moonutab laste luid. Tavaliselt põhjustab seda D-vitamiini ja kaltsiumi puudus ning tihti arvatakse, et see haigus jäi 19. sajandisse.

Erinevates Hollandi piirkondades teostatud lahkamised on näidanud, et 19. sajandi lõpus oli rahhiiti haigestunud 80-90% lastest, kuid arenenud riikide paranenud elamistingimused muutsid selle haiguse niivõrd harvaesinevaks, et paljud valitsused lõpetasid selle levikuandmete jälgimise.

Kuigi kogu maailma lõikes rahhiiti puudutavad põhjalikud andmed puuduvad, on eksperdid seisukohal, et üha vähenev õues veedetav aeg (mille vältel päikesevalgus D-vitamiiniks muundub) koos ebapiisava D-vitamiini ja kaltsiumi sisaldusega mõnedes toiduainetes võib saada põhjuseks, miks tasub karta selle haiguse taasilmumist ka arenenud riikides.

Poliomüeliit ehk lastehalvatus

Inimestel on esinenud poliomüeliiti juba tuhandeid aastaid. Viirus levib kokkupuutel nakatunud rooja või ninaeritisega, tungides pea- ja seljaajusse ning põhjustades mõnedel juhtudel halvatust. 1940. ja 1950. aastatel invaliidistus ainuüksi USAs igal aastal poliomüeliidi tagajärjel ligikaudu 35 000 inimest.

 

Äripäev
25. January 2016, 09:35
Vaata EST või RUS arhiivi