Norskamine rikub peresuhted

Uneapnoed põdeva inimese võib kaugelt ära tunda. Haiged on tavaliselt ülekaalulised, kaela ümbermõõt on suur, silmad vidukil. Nad on selgelt unised, sest ööuni on kehv olnud, ja nad norskavad.

Vahel esineb sellistel inimestel küljelt vaadates selgelt tagapool asuv alalõug. Neil kehakaal muudkui tõuseb, sest uneaegne intermiteeruv hüpokseemia ei võimalda ainevahetusel normaalselt toimuda ja kardiovaskulaarseid haigusi järjest lisandub. Valdav enamus haigetest tarvitabki kõrgvererõhu ravimeid. Üsna paljudel uneapnoe patsientidel on kurgunibud ära opereeritud, sest haigekassa on seda lõikust aastaid toetanud. Õnneks mitmed viimased aastad käsitletakse uneaegseid hingamishäireid Eestis ravijuhiste järgi.

On teada, et kooselus elavatest inimestest üle 35% magavad eraldi tubades, kui vähemalt ühel on raske uneapnoe. Norskajad eelistavad magada lahtise aknaga. Kui üks norskab, siis unehäired ja hommikune väljapuhkamatuse tunne on mõlemal.

Uneapnoe kaebuste hulgas on näiteks tahtmatu uinumise episoodid ärkveloleku ajal, väljapuhkamata uni, väsimus või unehäire. Siin meenub vastuvõtul üks taksojuht, kes poole lause peal magama jäi. Samuti ärkamine hingamispeetusega, õhu ahmimisega või lämbumistundega. Voodipartneri poolt täheldatakse valjut norskamist või hingamiskatkestusi.

Uneuuringul (hingamise polügraafial või polüsomnograafial) viitab uneapnoe olemasolule tavaliselt viis või enam skooritavat respiratoorset sündmust (apnoed, hüpopnoed või hingamispüüdest ärkamised) ühe unetunni kohta. Samuti tuvastatakse, ega häire põhjuseks ei ole mõni muu unehäire, tervise või neuroloogiline häire, ravimite või muude ainete tarvitamine.

Erandid kinnitavad reeglit, vahel esineb küll raske uneapnoe, aga patsient on päeval täiesti ärkvel. Aastaid kestnud uneaegsed hingamishäired viivad aga igal juhul depressiooni, meeleoluhäirete ja keskendumisraskusteni.

Autojuhte hakatakse mõõtma

Aastal 2016 vastavalt liiklusseaduse muudatusele on oluline keskmise ja raske obstuktiivse uneapnoe sündroomiga haiged avastada ja neid ravida, vastasel korral nad mootorsõidukit juhtida ei tohi. Seetõttu hakkab mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastaja mõõtma kaelaümbermõõtu, kehamassiindeksile hakatakse tähelepanu pöörama - see ei tohiks olla üle 35. Hinnatakse mandibulaarse retrognaatia olemasolu, tutvutakse vererõhuravimite kasutamisega ja esitatakse mõned uneapnoega seonduvad spetsiifilised küsimused taotlejale. Kuna uneaegsete hingamishäiretega seonduv temaatika on väga lai, siis on unemeditsiini selts edastanud määrusega seonduvad konkreetsed soovitused Sotsiaalministeeriumile. Tervisetõendites digisüsteemi käivitumisel informeeritakse ka tervisetõendi väljastajaid, perearste.

Uneuuringud on erinevad ja ainult uuring täit vastust anda ei pruugi. Seejuures on unemeditsiini selts vastu võtnud kvaliteedinõuded uneuuringutele. Enamasti tehakse uuringuid ambulatoorselt, st patsient saab aparaadi, mis isikustatakse, magab sellega kodus ja toob hommikul raviasutusse tagasi, kus uuringuandmed skooritakse ja antakse vastus. Sellise ambulatoorse diagnostikaga tegelevad Eestis peamiselt pulmonoloogid. Aga veelkord, ainult uuring teavet ei anna, kuidas seda patsienti aidata. Oluline on kompleksne unemeditsiiniline uurimine.

Mida soovitada heaks uneks? Rahvameditsiinist on teretulnud rahustavad teed nt palderjan, meliss jne. neid võib soovitada.  Mõõdukas füüsiline koormus, unehügieen. Alkoholi tuleb suhtuda äärmise mõõdutundega - pokaal veini enne und kaks tundi unekvaliteeti ei muuda, samas võtab see ärevust maha, toimib kui antidepressant.

Konsensulikud ravivõimalused on unehügieen, kehakaalu langetamine - need on põhimõtted, mis käivad alati kaasas selle teemaga. Uinutite tarvitamise vähendamine. Põhjusliku haiguse ravi võimalusel: uneaegne hingamishäire võib tekkida ka nt kilpnäärme alatalituse korral, samuti erinevate kromosomaalsete muutuste tõttu, nt Downi sündroomiga patsientidel on pea kõigil uneapnoe. Vahel on abi hoopis nina-neelu või näo-lõualuu kirurgiast, intraoraalsest uneapnoe seadmest, või ravist erinevate hingamisaparaatidega. Unetuse kognitiiv-käitumuslikku teraapiat pakuvad mitmed psühhoterapeudid. Mõnedele haigetele saab soovitada ka füsioteraapia meetodeid. Tänapäeval kasutavad paljud ninahingamise parandamiseks xylomethazolini, seda õigeks pidada ei saa.  Vaba ninahingamine on heaks uneks oluline. Näiteks ninapolüpoosiga on kindlasti unehäired rohkem ja haiged norskavad sagedamini, ja ka siin on põhjuslik probleemile lähenemine oluline.

Saledatele, piisava hammaste arvu ja hea igemete tervisega haigele soovitatakse spetsiaalseid hambaklambreid- intraoraalseid uneapnoe aparaate. Sageli kaasneb retrognaantiaga oluline hambumusprobleem - hambad on puseriti ja omapäi aparaadi suhupanek võib lõppeda krahhiga. Lisaks soovitatakse kaelasidet, mis pannakse öötundideks kaela ja pea ümber. Side nihutab alalõuga üles- ja ettepoole laiendades selliselt öötundidel hingamisteid.

Ravi kohta hingamisaparaadiga nii palju, et need aparaadid programmeeritakse sarnaselt südamestimulaatoritega ja edukaks raviks on vajalik hea ravisoostumuse saavutamine.

Eestis on uinutite ja rahustite kasutamine selge tõusutendentsiga, tooksin siin välja zopiklooni ja zolpideemi kasutamise. Samas melatoniini kasutatakse väga harva. Arstid väljastavad harjumusest enamasti retsepti barbituraadile või bensodiasepiiniderivaadile. Perearstid ilmselt ei oska küsida,  mis on patsiendi unehäire põhjus ja patsient on harjunud küsima ikka sama unerohtu. On tõesti hea meel, et on tulnud apteeki melatoniin, see sobib ka teismeliste laste une parandamiseks, neil on ju olulised uneärkveloleku häired, lähevad magama hommikutundidel ja kui tahta selles olukorrast välja tulla, siis on melatoniini agonist omal kohal, kuid kindlasti mitte alati.

WHO on teinud uuringu, kuidas uinutite tarvitamine mõjutab elulemust. Uuringu tulemusel sedatiiv-hüpnootilised ravimid on seotud suremuse olulise tõusuga alates 18 doosist aastas. Meil on astma ja KOK aladiagnoositud ning uneapnoe on vähestel diagnoositud. Meil kasutavad potentsiaalse uneapnoega patsiendid sageli sedatiiv-hüpnootilisi ravimeid, mis raskendavad hoopis uneapnoe kulgu, tüsistusi. Tüsistusteks on müokardi infarkt, hüpertensioon, suhkruhaigus, rütmihäired, ajuinsult. On teada, et 2/3 müokardi infarktidest toimuvad just öötundidel.
Sellega haigekassa ravikulud kasvavad, ja unemeditsiini selts on võtnud nõuks, et võimalusel teeme Eestis unehäirete ravijuhendi, ehk saame abiks olla. Kohtusime psühhiaatrite seltsiga, ka nemad tõdesid nende ravimite liigset tarvitamist Eestis. Võibolla on mõnede uinutite väljakirjutamine antud liiga vabadesse kätesse.

Eestis on hetkel unemeditsiiniga tegelevad keskused koondunud regionaalhaigla ja Ülikooli Kliinikumi juurde, kus on ka vastav kompetents, samuti Ortodontiakeskusesse  ja mõnedesse erameditsiini keskustesse. Regionaalhaigla on koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga alustanud unemeditsiinialaste täienduskoolitustega ja loodame, et limiteeritud uneuurimine saab võimalikuks peatselt mõnedes maakonnahaiglates. Uneaegsete hingamishäirete adekvaatse raviga on võimalik ennetada ja ravida väga paljusid haigusi, kulutõhusus uuringutes on näidatud koguni mitmekordset kokkuhoidu.

Uneaegsete hingamishäirete klassifikatsioon:
1. Uneapnoe sündroomid:
- obstruktiivsed (obstruktiivne uneapnoe- täiskasvanutel, lastel),
- tsentraalsed (idiopaatiline tsentraalne uneapnoe, Cheyne-Stokes`i hingamine, ravim-indutseeritud vormid jt.).
2. Uneaegse hüpoventilatsiooni sündroomid:
- rasvtõvega seonduv alveolaarne hüpoventilatsioon,
- hüpoventilatsiooniga seonduvad neuromuskulaarsed haigused.
3. Krooniliste kopsuhaigustega seotud uneaegsed hingamishäired:
- krooniline obstruktiivne kopsuhaigus,
- bronhiaalastma,
- idiopaatiline kopsufibroos,
- rindkere ja lülisamba luulised deformatsioonid.
4. Isoleeritud sümptomid ja normivariandid (norskamine, katatreenia).
Allikas: Erve Sõõru; European Sleep Research Society, Sleep Medicine Textbook, 2014.

Uneapnoele viitavad öised sümptomid on:
o kaasmagaja poolt täheldatud hingamise pausid
o norskamine
o õhkuahmiv hingamine
o uni ei võimalda väljapuhkamist
o öine janu, öine urineerimisvajadus
o voodimärgamine (lastel)
o öine higistamine
o ninakinnisus
o liigne süljeeritus
o impotentsus, liibido langus

Uneapnoele viitavad päevased sümptomid on:
o liigne päevane unisus
o väsimus
o hommikune suukuivus
o hommikused peavalud
o raskused keskendumisel, tähelepanuhäired, kontsentreerumisraskused
o liigne ärritatavus
o meeleoluhäired
o depressioon

Unehäirete ravi probleemid:
o Unehäirete tähtust ja nende ravi vajadust alahinnatakse. Umbes 20% unehäirega patsientidest arutab oma probleemi arstiga ja ainult 5% saab adekvaatset ravi.
o Unehäireid ravitakse probleemi süvenematult uinutite ja rahustitega, mida ei saa õigeks pidada.

Unehäirete ravi eesmärgid:
o Lühendada une saabumisaega.
o Pikendada une kestvust.
o Parandada unekvaliteeti.
o Parandada päevast toimetulekut, vähendada päevast unisust ja väsimust.

Äripäev
22. January 2016, 14:45
Vaata EST või RUS arhiivi