Vitamiinid südamele

C-vitamiini  on ka tsitruselistes.
C-vitamiini on ka tsitruselistes.Foto: Scanpix
Vitamiinitootjad pakuvad väga suurt valikut, sh vitamiinide ja mineraalainete kombinatsioone, ka südamele.

Enamus vitamiine saame toiduga, väheseid vitamiine suudab organism ise sünteesida. Vitamiinide tarvitamisel toidulisandina tuleb lähtuda igast inimesest eraldi. Tähtis on turgutada vitamiinide abil ka südant. Südamehaigused on peamised surma põhjustajad lääneriikides, neisse sureb igal aastal 4 miljonit inimest. Kogu maailmas on 24% surmadest põhjustatud südameveresoonkonna haigustest.

Vitamiinid on mikrotoitained. Vajame neid väikestes kogustes. Vitamiinide kestev puudujääk, näiteks ühekülgse toitumise tõttu, on organismile kahjulik ja ohtlik. Nende oskuslik tarbimine, arvestades iga inimese eripära, aitab ennetada, vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist. Euroopa Kardioloogiaühingu uuringu põhjal on südamehaiguste risk kõrgeim talvekuudel ja madalaim suvel. Seepärast peab talvekuudel veel enam tervislikule toitumisele tähelepanu pöörama.

Vananedes, kõrge vererõhu ja kolesterooli tõttu hakkavad ladestuma rasvad, mis takistavad verevoolu ja hapniku jõudmist südamesse ja teistesse elutähtsatesse organitesse. Süda on ka väga vastuvõtlik vabade radikaalide (ebastabiilsed, sõltumatud hapnikumolekulid)  kahjustusele. Need tekivad ka südame enda tegevusest, aga nende hulk suureneb oluliselt kokkupuutel saastatud õhuga, tubakasuitsuga. Vanusega vähenevad looduslike antioksüdantide varud. Südamelihas nõrgeneb vabade radikaalide  liigse tegevuse tõttu. Lisaks soodustab kahjustavat mõju  vähenenud verevool südamelihast verega varustavates arterites.

Vabu radikaale tõkestavad vitamiinid - antioksüdandid (E, C, Q10, D, A vitamiin). Nad takistavad ka halva kolesterooli (LDL) oksüdeerumist, sest oksüdeerunud LDL moodustab naastusid (kleepjad klombid, mis kleepuvad veresoonte seintele). Q10 ja E-vitamiin toetavad südamelihase jõudlust, hapnikuga varustamist.

E-vitamiini leidub taimsetes õlides, seemnetes , pähklites, mandlites, kaeras, odras, porgandis. On antioksüdant.

E-vitamiin on vajalik:
o    rakkude vananemise pidurdamiseks,
o    lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas,
o    veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks,
o    vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, pärsib veresoonte lupjumise teket ja arengut.
o    Kaitseb veresoonte sisekihtide rakke ning pidurdab veresoone seina silelihasrakkude vohamist

C-vitamiini  on kapsas, mustsõstras astelpajus, kiivis, tsitruselistes.  Antioksüdandina abistab südant ning takistab naastude teket. Osaleb E- vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb  A- vitamiini, B rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest.

Q-10 vitamiini leidub lihas, kalas, munakollases, mandlites, täisteraviljatoodetes. Toimib soodsalt südame jõudlusele ja on antioksüdant.  Südamehaigetel, kõrge vererõhuga haigetel on Q10 tase kogu kehas madalam kui tervetel inimestel. Kestev puudus suurendab südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski. Q10-vitamiin takistab kehas lipiidide rääsumist (oksüdeerumist), mis aitab vältida ka veresoonte lupjumist. Vitamiini puudus tekib eakatel ja kolesterooli alandavaid ravimeid (statiine) tarvitavatel inimestel. Statiinide soovimatu kõrvaltoime, lihasvalu tekkimisel või ärahoidmiseks soovitatakse  võtta  Q10 toidulisandina.

D-vitamiini leidub kalas, munas, piimas.  Päikese abil tekib  nahas. Avastatud on D-vitamiini vererõhku langetav, ateroskleroosi arengut pidurdav, insuliintundlikkust parandav toime. Nende toimete ja lisaks kaltsiumi ning luude ainevahetuses osalemisele, on see vitamiin eriti soovitav toidulisandina eakatele. Eestimaalastele soovitatakse D-vitamiini toidulisandina tarbida novembrist märtsini.

Südamehaiguste riskifaktoriks on aminohappe homotsüsteiini liigne kogus. Veres osalevad selle taseme reguleerimises foolhape, vitamiinid B6 ja B12. Foolhapet leidub lehtköögiviljades, kaunviljades, lillkapsas, mustsõstras, pärmis, maksas. B6 vitamiini on maksas, lihas, kalas, leivas, kartulis, banaanis. B12 on maksas, lõhes, munas, veritoitudes (käkid, vorstid).

B3 ehk nikotiinhape ehk niatsiin leidub maksas, piimas, juustus, kalas, munas, pärmis, kaunviljades. Organism sünteesib seda ka ise. B3-vitamiin on oluline kolesterooliringluse parandamiseks ja kolesterooli ning triglütseriidide taseme langetamiseks veres.

Bt ehk L-karnitiini on piimas, loomses lihas. Väldib varurasvade liigset kuhjumist maksa, südamesse, skeletilihastesse. Osaleb südamelihase energeetilises protsessis.

 

Äripäev
21. January 2016, 13:52
Vaata EST või RUS arhiivi