Küüneseen - tüütu ja ebameeldiv probleem

Naha- ja küünte seenhaigused on dermatomükoosid, mis on põhjustatud nahal ja limanahkadel parasiteerivatest patogeensetest seentest. Haigusest tervenemiseks võib kuluda mitu kuud.

Nakkuse allikaks on haiged inimesed. Saastumine toimub sageli võõraste jalanõude, pesukäsna, jalavanni kasutamisel või lihtsalt saunas või üldkasutatava duši all käies. Nakkust soodustab jalgade higistamine, hõõrdumine, jalaveenide laienemine. Korrektsiooniks soovitatakse seentevastaseid, immuunsüsteemi tugevdavaid ja düsbioosi reguleerivaid vahendeid.

Sage ja tüütu haigus

Küüneseen on sageli esinev haigus, mis moodustab ca 50% kõikidest küünte probleemidest. Küünte haigestumise puhul tekib küünevalli piirkonnas mõõdukas turse ja punetus, küünevallile vajutamisel võib erituda veidi kreemitaolist eritist. Küünes tekivad kollakad alad. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5%. Küüneseene tekitajateks on enamikel juhtudel dermatofüüdid (Trichophyton rubrum, T. interdigitale, T. mentagrophytes), pärmseened (nt. Candida albicans), hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis).

Enamjaolt satub haigustekitaja küüntele kontaktist nakatunud pindade ja inimestega, sageli saab see alguse ka ravimata jala- või käeseenest. Nakatumist soodustavad näiteks paljajalu jalutamine veeparkides, saunades, spordisaalides, duširuumides jm ühiskasutavates kohtades. Soodustavad faktorid on ka vanus, meessugu, geneetiline vastuvõtlikkus, niiske, umbne keskkond, soe kliima, halb jalgade või käte verevarustus, küünte trauma, suhkruhaigus (2,8 x suurenenud risk), immuunsuse langus, atoopia või psoriaas. 

Küüneseene tüübid

Küüneseen on pindmine nakkus, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloožil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, kõige sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala –või käeseen, bakteriaalne infektsioon ning valu jalanõude kandmisel. Seenespoorid võivad elujõulistena püsida mitu kuud. 

Küüneseent on neli tüüpi:
1)välimine küünealune seeninfektsioon
2)pindmine valge seeninfektsioon
3)proksimaalne küünealune seeninfektsioon
4)pärmseentest põhjustatud küüneseen

Kõige sagedasem küüneseene tüüp on välimine küünealune seeninfektsioon, mille tavalisemaks tekitajaks on T rubrum. Infektsioon algab tavaliselt küüne välimisest või välisest-külgmisest osast, kollaka või valge läbipaistmatu triibuna. Küüneserv võib muutuda muredaks ja eralduda loožist (onühholüüs). Aja jooksul liigub kahjustus edasi küünevalli suunas. Küüned võivad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks või muud tooni ja võivad täielikult laguneda.

Loodusliku ravi võimalused

Sobiva ravi määrab nahaarst, kuid katsetada võib ka erinevaid loodustooteid. Näiteks greipfruudi seemnete ekstrakti, kadakakreemi, jalakreem taimedega, rosmariini ja tüümiani eeterlikku õli. Seespidiselt võiks proovida greipfruudi seemnete ekstrakti 5-15 tilka 200 ml keedetud veele või mahlale, juua 2-3 korda päevas, 30-60 minutit enne sööki 4-6 nädalat või teepuuõli 1 tilk 2 korda päevas pärast sööki piima või leivakapsliga.

Äripäev
15. January 2016, 11:17
Vaata EST või RUS arhiivi