Suuhingamine ja selle mõju tervisele

Palju räägitakse suuhingamise kahjulikust mõjust hammaskonna arengule, kuid õhku jääb veel mitmeid küsimusi. Miks inimestel üldse kujuneb suuhingamine? Kas suuhingamine on kõigest halb harjumus? Kas hingamist saab lihtsalt ümber õppida? Kas suuhingamisega kaasneb muid probleeme ja kaebusi? Kuidas suuhingamisest vabaneda? Alljärgnev artikkel püüab neile küsimustele vastust anda, käsitledes suuhingamisega seotut lähemalt.

Inimese nina funktsioonideks on õhu puhastamine, soojendamine ja niisutamine.
Nina anatoomiline ehitus aitab neid funktsioone täita. Nohu või muu ninahingamistakistuse korral on aga need funktsioonid ja õhu liikumine läbi nina häiritud ning inimene püüab seda kompenseerida sega- või suuhingamisega. Inimene, kellel esineb pidev või tihe ninahingamistakistus, harjub pikapeale suuhingamisega, millega kaasnevad aga muutused lihaste ja luude arengus, mis omakorda põhjustavad hilisemaid tervisemuresid.

Suuhingamisega kaasneb keele vale asetumine suupõhjas ja ebapiisav toonus (nn lõtv keel), millest tingituna vajub keel öösel neelu ning põhjustab sedasi uneaegseid hingamishäireid. Päeval aga paikneb keel hammaste vahel, takistades hambumuse õiget arengut.

Suuhingamise kujunemine
Suuhingamine võib kujuneda erinevatel põhjustel ning erinevas vanuses. Brasiilias 2008. aastal tehtud uuringus selgus, et peamised suuhingamise põhjused lastel on allergiline riniit ehk allergiline nohu ning suurenenud adenoidid.
Suuhingamine võib tingitud olla ninahingamise takistusest, hambumusanomaaliast, suu ringlihaste funktsionaalsest puudulikkusest ning õpitud valest hingamistehnikast

Ninahingamistakistuse puhul on ninakäigud või ninaneel püsivalt või pikema aja vältel osaliselt või täielikult läbimatud. Ninahingamistakistust võivad põhjustada allergiline nohu, ninavaheseina kõverus, ninaneelumandli ehk adenoidi suurenemine, alumiste ninakarbikute hüpertroofia, koanaalatreesia, ninapolüüp, võõrkeha, kasvajad, geneetilisest soodumusest tingitud kitsad hingamisteed, vasomotoorne nohu, põletikuline rinosinusiit ning medikamentoosne riniit.

Hambumusanomaalia võib olla nii suuhingamise põhjustaja kui selle tagajärg.
Suu ringlihaste funktsionaalne puudulikkus võib olla põhjustatud enneaegsusest, sünnitusaegsetest tüsistustest, varajase lapseea rasketest somaatilistest haigustest, ülahuulekida anomaaliast jmt.
Vale hingamistehnika omandavad sageli lapsed, kes on lapsepõlves sagedasti põdenud ägedaid hingamisteede viirushaiguseid ning jätkavad suuhingamist ka siis, kui ninahingamistakistust enam ei ole.

Suuhingamise puhul esinevad kaebused
Suuhingamisega kaasnevate kaebuste hulk ja intensiivsus varieerub sõltuvalt suuhingaja vanusest. Suuhingamisele viitavate tunnuste hulka kuuluvad silmade ümbruse tumedad ringid.
Ninahingamistakistusele viitavad värvitu või kollakas-rohekas raskesti eemaldatav või vesine sekreet ning nasaalne hääl. Häiritud võib olla teatud häälikute moodustamine. Ka tekib vajadus köhatada, sest sekreet valgub ninaneelu. Pikaajalise ninahingamise häire tõttu võivad tekkida survetunne näos, samuti pea- ja näopiirkonna valud., esineda võivad unehäired ning üldine elukvaliteedi langus

Limaskesta turse ja talituse häire põhjustavad kuulmetõrve düsfunktsiooni, mis tüsistub sageli seroosse keskkõrva põletikuga.

Kroonilise suuhingamisega kaasnevad ka kõnehäire, näokuju häired, häiritud kehahoiak ning hammaskonna vale paiknemine. Vale kehahoiak viib lihaspingeteni, mis omakorda põhjustab valu ja väsimust.

Ninahingamise taastamine
Mida varem on võimalik taastada patsiendi ninahingamine, seda väiksem on suuhingamisega kaasnevate muude kaebuste ja tüsisuste hulk.

Esmane samm ninahingamise taastamisel on suuhingamise põhjuse tuvastamine, selleks peaks abi otsima kõrva-nina-kurguarstilt. Õige diagnoos aitab arstidel valida edaspidised efektiivsed ravistrateegiad. Kui ninahingamistakistus on välistatud või eemaldatud, saab keskenduda õige hingamistehnika omandamisele.

Ninahingamist taastada ja suuhingamisest tekkinud mõjusid kõrvaldada aitavad paljud erinevad arstid.
Kõrva-nina-kurguarst aitab leida suuhingamise põhjuse ning määrab ravi kõrva-nina-kurguhaigustele.
Füsioterapeut aitab korrigeerida rühti, aitab vabaneda lihaspingetest ja õpetab harjutusi, mille abil hingamist ümberõppida.
Logopeed õpetab sobivaid harjutusi õige hingamistehnika omandamiseks ning aitab ületada kõnehäireid.
Ortodont aitab korrigeerida hambumuse anomaaliaid. Kasvueas teostatud ortodontilise ravi käigus on võimalik positiivselt mõjutada näo- ja koljuluude ning lihaste arengut.
Allergoloog tuvastab allergeenid ja aitab leida sobiva ravi allergilisele nohule.
Kirurg sooritab vajadusel huulekida lõikuse.
Ninahingamise tagamine lapseeas on normaalse näokolju väljakujunemise eelduseks. Sellest tulenevalt on oluline juba varases eas leevendada nohu sümptomeid ja märgata, kui nohu kestab kauem kui 10 päeva.
Kui oled suuhingaja või kahtlustad suuhingamist oma lapsel, otsi abi pere- või kõrva-nina-kurguarstilt. Laps, kes on olnud või on jätkuvalt suuhingaja, võiks läbida ka ortodontilise läbivaatuse.

Äripäev
13. January 2016, 11:38
Vaata EST või RUS arhiivi