Annely Soots: paljud mineraalained mõjutavad lapse käitumist

Asendamatute rasvhapete puudus ei ole ainus lapse ärevust või agressiivsust soodustav tegur, jätkab toitumisnõustaja Annely Soots hüperaktiivse lapse käitumist analüüsides. Vägivaldset käitumist on seostatud ka mineraalainete kaltsiumi, magneesiumi, tsingi ja seleeni vaegusega.

Lihtne multivitamiini- ja mineraalainetekompleks, mis katab päevase toitainetevajaduse, on näidanud suurepärast efekti näiteks Ameerika süüdimõistetute seas. Schoenthaler võrdles vitamiine ja mineraalaineid sisaldavat toidulisandit saavate noorte seaduserikkujate käitumist kolme kuu jooksul  kontrollgrupiga, kes said selle aja jooksul vaid platseebot. Toidulisandit saanute grupis vähenesid seaduserikkumised võrreldes platseebogrupiga 40%, kinnipidamisasutuse töötajate vastu suunatud kallaletungid 22% ning ühiskonnavastane käitumine 21%. Vereanalüüsid näitasid, et uuringu alguses oli umbes kolmandikul süüdimõistetutest ühe või rohkema vitamiini või mineraalaine tasemed liiga madalad. Neil, kellel need tasemed normaliseerusid, toimus käitumises eriti oluline paranemine, isegi 70-90%.  Kui toitainetepuuduse likvideerimine mõjutas seadusega pahuksisse läinud noorukeid sedavõrd suurel määral, siis aitab see kahtlemata ka lapsi, kellel on probleeme agressiivse käitumisega. Seetõttu tuleb käitumishäiretega lapse menüü oluliste toitainete seisukohast kindlasti üle vaadata.

Sobimatud toidud, piima- ja gluteenitalumatuse seostest vaimsete probleemidega.

Lapse käitumishäireid, depressiooni jm psüühilisi probleeme võivad põhjustada ka nn talumatud toidud. Toidutalumatus on teema, mis tekitab palju vaidlusi. Enamus inimesi, nende hulgas ka paljud arstid ja psühholoogid ei usu, et mõni toit võiks haigussümptoome põhjustada. Aga kui me kuulaksime, mida inimesed ise räägivad, ning uuriksime viimaste aastakümnete teaduskirjandust, siis me ei imestaks, et see nii on. Paljud teaduslikud allikad kirjeldavad käitumis- ja vaimsete probleemide seoseid toitumisega.  

Kõige rohkem on teaduslikult uuritud piimavalgu kaseiini ja teraviljavalgu gluteeni
talumatusest tingitud tervisehäireid. Sadades uuringutes on leidnud tõendamist nendest valkudest pärit peptiidide seosed psüühikahäiretega. Juhtudel, kui kaseiini ja gluteeni seedekulglas lõpuni ei lagundata, tekivad neist opioidse toimega peptiidid, mida saab määrata näiteks uriiniproovist, kus neid normaalselt ei ole või on väga väikestes kogustes. Nende peptiididide nimetus tuleneb asjaolust, et nad seostuvad aju opioidretseptoritega ning mõjutavad ajutegevust, kutsudes esile erinevaid psüühilisi probleeme.

See on põhjuseks, mis soovitame tõsiste psüühiliste probleemidega lastele gluteeni- ja piimavaba dieeti. Uriini peptiide Eestis kahjuks praegu veel määrata ei saa, välismaal (näiteks Prantsusmaal) teostatuna aga on see analüüs üpris kallis. Seetõttu on lihtsam toitumisnõustajate abil piimatooted ja teraviljagluteeni katseliselt menüüst välja jätta. Käitumishäiretega lastel toob see sageli kiiresti kaasa seisundi paranemise, raskemate vaimsete ja neuroloogiliste häirete puhul aga peab tulemuste saamiseks dieeti pikaajaliselt pidama.

Kuna opioidide näol on tegemist tõeliste morfiinilaadsete ühenditega, siis võib dieedileminek mõnikord raskeks kujuneda. Lapsed võivad piimatoodetest või ka näiteks saiast ja makaronidest sedavõrd sõltuvuses olla, et tekivad ärajäämanähud. Ka seetõttu on oluline dieeti alustada ja jätkata toitumisnõustaja kontrolli all. Ühtlasi garanteerib toitumisnõustaja ka selle, et lapsel ei tekiks dieeti pidades toitainetepuudust.

Mis on peptiduuria analüüs?
Peptiduuria analüüs on toitumise ja ainevahetuse analüüs kromatograafia meetodil. Eesti pakub seda teenust MTÜ Stelior, kes saadab uriinianalüüsi Pariisisi Philippe Auguste'i laboratooriumi. See võimaldab määrata teravilja- ja piimavalgu talumatuse tagajärjel kehas tekkivaid opioidseid peptiide. Näitab ka soolestiku suurenenud läbilaskvust ja serotoniini ainevahetuse aktiivsust. Soovitatakse mitmesuguste patoloogiate puhul (autism, hüperaktiivsus, skisofreenia, depressioon, käitumishäired, nahahaigused, autoimmuun- ja neurodegeneratiivsed haigused, nt sclerosis multiplex, parkinsonism, Alzheimeri tõbi jt). Kui näit on üle 22, tuleks alustada eridieediga. Keskmine näit selles laboris on olnud 74.

Allikas: Stelior MTÜ

Äripäev
13. January 2016, 10:23
Vaata EST või RUS arhiivi