D-vitamiini võtmiseks nüüd õige aeg käes

D-vitamiini vaegus võib tekitada haigusi ka mujal kehas ja ei piirdu vaid rahhiidi või osteomalaatsiaga. Vitamiini soovituslik manustamisnorm on kuni 2000 ühikut septembrist aprillini.

Raske on kirjanduse põhjal öelda, kui palju võiks Eestis D-vitamiini norm olla. Soovituslik on 400-800 IU, aga peaks olema rohkem. 2012. aasta uuring, kus võeti kokku Kesk-Euroopast (kolmandik Euroopast), andis soovitusliku juhisena manustada 800 kuni 2000 ühikut septembrist aprillini.

Neile, kes ei oma piisavat võimalust õues käimiseks, võiks see kogus isegi suurem olla. Vastsündinutele ja imikutele annab juhis soovituslikuks määraks 1000 ühikut, lastele vanuses 1-10 aga 2000 IU. 11-18aastastele noorukitele, täiskasvanutele ja normaalse kehakaaluga eakatele on soovituslik piirmäär 4000 ühikut. Rasvunud täiskasvanutele ja eakatele on piirmääraks 10 000, rasedatele ja imetavatele emadele 4000 IU.

D-vitamiini vaegus on ka Eestis laialdane

Olukord ei ole kiita. Näiteks pole Tartu Ülikooli kliinikumi traumaosakonnas 25-30% osteoporootilise murruga patsientidest D-vitamiin määratav, sest selle näit on alla 10 nmol/L. 2011 ja 2012 rahvusvahelistest ülevaadetest saab välja noppida mõned olulised tööd, kust leiab uusimaid suundi vitamiin D käsitluses.

Maailma osteoporoosifondi tabel näitab, et suurem osa rahvastest on D-vitamiiniga puudulikult varustatud. Vaid Rootsis ja Tais on seda inimestel küllaldaselt. Inglismaal 2005. aastal tehtud uuring näitas, et keskmine D-vitamiini näit naistel oli 48 nmol/L ja meestel 53 nmol/L. See number on sama kõikjal, ka USAs.
Mõnest olulisemast uuringust, mis on andnud muutusi.

Enamasti soovitatakse D-vitamiini võtta 1200 IU, koos kaltsiumiga. On uuringutes toodud randomiseeritud tasemed isegi 100 000 IU vitamiin D³ viie aasta vältel nelja kuu tagant. See viis luumurru tekkeriski vähenemisele 22% võrra. Osteoporootilised murrud vähenesid 30% võrra, ka kukkumise risk vähenes.
2010. aasta uuringus anti pool miljonit IU D-vitamiini üks kord aastas kolme aasta vältel. Ühe kuu pärast tõusis vitamiini näitaja 120 peale, kolme kuu pärast langes 90 nmol/L peale - selles uuringus küll ei saanud näidata, et kukkumise risk oleks oluliselt vähenenud.
Üheks põhjapanevaks on soomlaste uuring 2001. aastast, kus anti 10 500 Soome vastsündinutele 2000 IU D-vitamiini ja vaadati seost diabeediga. Sellest tuli 88% väiksem risk jääda diabeeti.
2006. aastal ilmus artikkel, kus võeti 67 kopsutuberkuloosiga patsienti, ja ühele grupile anti juurde 10 000 ühikut D-vitamiini. Patsiendi seisund ja radioloogilised leiud läksid paremaks.
2012. aastal uuring tõestas, et D vitamiin vähendab infektsiooniriski. Jaapanis tehti uuring 500 lapse peal. Need, kel oli D-vitamiini näit üle 50 nmol/L, haigestusid kolmandiku võrra vähem viirusnakkustesse. Immuunsüsteemi puhul näidatakse positiivset seost ka psoriaasiga, haavainfektsioonide paranemisega. Neisse uuringutesse muidugi alati tuleb suhtuda kriitiliselt.

D-vitamiin ja vähk
Ühes suuremas 2007. aasta USA uuringus jälgiti 18 aastat suure kohortiga keskeas meessoost meditsiinitöötajat. Kolmandikul neist oli näit üle 50 nmol/L, 2/3 puudulik tase organismis. D-vitamiini tase võib mängida rolli eesnäärmevähi ärahoidmisel. 2013. aastal ilmus uus artikkel, millest selgus, et seos rinnavähiga pole lõplik ja isegi ei toeta seda, et D-vitamiini puudusel oleks seos rinnavähiga. Samas on leitud kolorektaalsete tuumorite puhul rohkem seoseid D-vitamiini puudusega kui teiste vähiliikide puhul. Kuid tänased uuringutulemused on nõrgad ja seda ei saa kindlalt väita.

Seos kardiovaskulaarsüsteemiga
2001. aastal katsehiirtega USAs tehtud uuringus löödi D-vitamiin nende geenidest välja: kaasnes vererõhutõus ja muud muutused. 200. aasta uuring näitas, et süstoolne vererõhk väheneb, kui võtta D-vitamiini koos kaltsiumiga. On palju ülevaateartikleid, et väga madal D-vitamiini tase viib kõrgenenud riskini surra südamehaigustesse.

Uuringud näitavad ka, et suurenenud rasvasisaldus ja kõrge KMI on pöördvõrdelises seoses D-vitamiini tasemega: mida madalam on tase, seda suurem ülekaal. Kui D-vitamiini taset tõsta, väheneb kõhuümbruse rasvasisaldus.
2013. aasta uuring USA sõjaväelaste seas, kel olid hiljem psüühikahäired, näitas, et ka neil sõjameestel on D-vitamiini tase alla normi. Seda kõrgenenum on ka suitsiidirisk. Ja viimaks, uuring USA 25aastaste jalgpalluritega näitas, et paljudel neist oli tase alla normi. See toob kaasa riski saada juurde (spordi)traumasid, kuna lihased pole enam nii elastsed.

Lugu ilmus juunikuus 2014 Terviseuudistes

Äripäev
03. January 2016, 18:57
Vaata EST või RUS arhiivi