Psoriaatiline artriit - üks haigus, mitu nägu

Paistes liigesed.
Paistes liigesed.Foto: flickr.com
Psoriaatiline artriit on süsteemne haigus, mille puhul on põletik nii seljas kui ka liigestes. See on noorte täisjõus inimeste haigus, algusega 30-50aastaselt.

Haaratud on liigesed, lülisammas, kõõlused ja nende kinnituskohad jm kohad. Põletik on tekkemehhanismis kõige olulisem märksõna. Psoriaatilist artriiti esineb 10-30% psoriaasihaigetest. Artriiti on rohkem raskema psoriaasivormi puhul, aga samas võib leida ka näiteks vaid ühe psoriaatilise küüne.
Põletikus liigesed on valusad, paistes, kuumad ja vahel punetavad. Liiges on kange, liikumine pole enam nii vaba. Liikumisega kangustunne väheneb, paigal olles tuleb tagasi. Seega, kui hommikuti on liigesed tundides kanged, on asi kahtlane.

Seljavalud võivad samuti olla psoriaatilise artriidi väljundiks. Kuidas eristada tavalisest seljavalust? Seljavalud on sel juhul igapäevane kuude ja aastate jooksul, algab hiilivalt, on tugevam rahulolekus, segab magamist.
Tekke põhjus on geneetiline, immuunsüsteemi eripärast, infektsioonhaigustega kokkupuutest, stressi ja trauma tagajärjel. Tekib steriilne, ilma bakterinakkuseta põletik. See ise üle ei lähe, on krooniline ja pidevalt kerib end üles. See põletik tekitab kahjustusi näiteks liigeses, hakkab "närima" kõhre, luud, tekitab sinna n-ö karvase augu ja liiges ei saa normaalselt liikuda. Üldine põletik tekitab kahjustusi mujal ja oht suurendada südame-veresoonkonna haiguste (SVH) on suurem.
Psoriaatilisel artriidil on erinevaid nägusid - igal haigel on oma haigus eri kulu ja põhjustega. Muidugi on palju kattuvaid momente.
Laias laastus jagatakse 5 alavormi.
1. Sümmeetriline polüartriit - liigesed on haaratud mõlemal kehapoolel sarnasest, ja neid liigeseid on palju, üle kolme (5-6, 10,12). Liigesed on paistes, ravimatuse puhul liigesed hävivad ja funktsioon häirub. Sõrmenukid ja pöial on turses.
2. Asümmeetriline artriit - liigeseid on vähem haaratud, võetakse siit-sealt. Näiteks on sõrm ja põlv paistes, tihti on haaratud pigem suured liigesed, põlvel võib olla ka ps lööve. Hüppeliiges võib olla paistes, küüned kahjustunud.
3. DIP - haaratud sõrmede-varvaste kõige otsmised liigesed, millega tihti käib kaasas küünte kahjustus. Neid sõrmeotste muutusi võib olla veelgi, vanainimestel.
4. Mutileeriv artriit on väga raske vorm, kus põletik sööb ära mitte vaid kõhre, vaid ka luu, tekivad väga hirmsad vormid. Sõrmelülid vajuvad nagu teleskoop üksteise sisse, nahka on võimalik pikaks tõmmata. Õnneks seda esineb hästi harva.
5. Spondüliit ehk selgroopõletik haarab selja. Algab see ristluu-niudeluu liigestest, tekib näriv alaseljavalu, selg on nagu lukus. Lisaks on öine seljavalu, mis sunnib tõusma. Valu tuharatest vahelduvalt mõlemal pool, autot juhtida on keeruline teinekord. Võimlemisega läheb see paremaks. Valu võib esineda ka kaelas, rindkeres. Sellega käib kaasas kõõluste põletik, näiteks kand läheb ümaraks ja paksuks.

Kuidas psoriaatilist artriiti diagnoosida?
Palju haigeid tuleb perearstidelt ja nahaarstidelt, aga vahel liigeskaebustest saab diagnoos alguse. Oluline on haige uurimine, tema liigeste vaatlemine ja turses liigeste leidmine ja loendamine. Loendada tuleb valulikke liigeseid, hinnata liigeste liikuvust. Hinnata tuleb selgroo liikuvust (kuidas on ette- ja küljele painutamiseha, kuidas on alaselg, liikumine, kael). Liigeseid tuleb loendada igal visiidil, et haiguse kulgu konkreetselt jälgida. Hinnatakse ka kõõluspõletikke ja entesiite, osa saab kätte valupunktidena katsudes. Kahtluse korral tehakse vereproov, samas must-valget analüüsi pole olemas. Hinnatakse veres põletikunäitajaid ja välistatakse mõned teised kroonilised liigesehaigused. Lisaks tehakse röntgen, mis esialgu ei pruugi midagi näidata, haiguse kulg võtab aastaid. Vaadatakse ka ultraheliga (kas on vedelikku, kõõlusekahjustust), vajadusel tehakse ka magnetuuring alaselja põletiku uurimiseks.

Haigus on krooniline ja ravi eluaegne, oluline on arsti ja patsiendi koostöö. Tuleb teadvustada, et inimene peab oma tervise eest ise hoolitsema, võtma vastutuse. Efekt on siis oluliselt parem. Paraku rohtusid võtta tuleb ja neil võib olla oma kõrvatoime. Igale patsiendile on oma raviskeem. Eesmärk on, et inimene saaks elada tavapärast normaalset elu, mida ta elas enne haigestumist, lisaks ravimid. Rohtudega tahetakse võtta valu, turse, taastatakse normaalne funktsioon, ja et ei tekiks deformatsioone, st oleks hea kaugtulemus 10-15aasta pärast. Praeguste ravimite ja korralike raviskeemidega on see enamikul juhtudest võimalik. Raviga surutakse maha põletik ja mõjutada immuunsüsteemi, et vältida ägenemist ja liigeskahjustuste teket. Põletik liigestes on alati kahjulikum kui mistahes ravi! On ravimeid, mis individuaalselt ei sobi, kuid alati on alternatiive. Valikuid on päris palju. Oluline on üldine tervislik eluviis, liikumine ja tervislik toitumine, liigeste hoidmine, mitte ülekoormamine. Näiteks lampjalgade puhul kasutada tallatugesid, kuidas istutakse ja kaua istutakse. Kindlasti ei tohi suitsetada - suitsetaja tavaliselt peab saama ühe ravimi rohkem. Suitsetamine mõjutab ka südame-veresoonkonna toimimist.

Põletikuvastased ravimid jagunevad mittesteroidseteks ja hormonaalseteks. Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVR) on olulisel kohal ja see esimene ravim, mida välja kirjutatakse, kuid see ei suuda mõjutada immuunsüsteemi, v.a selgroopõletiku korral. Ravimeid on nii retseptiga kui ka ilma. Kasutatakse ägenemise puhul, ja oluline on võtta regulaarselt. Valu pole vaja kannatada. Regulaarsel võtmisel lisandub põletikuvastane toime. Kõrvaltoimeid on ka palju, sagedasemad on mõju seedetraktile, näiteks kõhuvalu, aneemia. Väga pikaajalisel kasutamisel esineb neeru- ja maksakahjustuse oht. Lühiajalisel, näiteks paarikuuse perioodina kasutamisel ei maksa neid karta.
Hormoone enamasti süstitakse liigestesse, aitavad väga hästi ja üldise kõrvaltoimeid ei anna.

Olulisem on baasravi, mis on haiguse kulgu mõjutav ravi. Ravi alustatakse tableti kujul, 2/3 juhtudel need aitavad. Kroonilise liigesepõletiku korral selleta läbi ei saa, seljavalu puhul saab. See ravi ei hakka kohe toimima, hinnata saab tavaliselt 3 kuu pärast. Võimalikud kõrvaltoimed on maksale, neerudele, mõju verele, tekkida võivad infektsioonid.

Bioloogiline ravi (BR) on hea, kuid alati mitte kättesaadav.  Arvatakse, et see on midagi lihtsat, ohutut, mõnusat. Kuid lihtsast on asi väga kaugel. Tegu on spetsiifiliste valkudega, mis blokeerivad kehas põletiku molekulid. Tegemist on samuti pikaajalise raviga, mis võib kesta aastaid, mingi püsiravi jääb kõigile. Näeme head efekti, kus tavapärane baasravi ei aita, näiteks küünte kahjustused. See on asendamatu kõõluse- ja seljapõletiku korral. Ohtudeks on mõni infektsioon (tuberkuloos peab olema ravitud, välja tuleb selgitada võimalikud hepatiidinakkused), sest viirused võivad kergemini külge jääda. Aga see ravi on kallis ja mitte kergelt kättesaadav. Reumatoloogid Eestis on kasutanud seda 10 aastat (laialdasemalt 2007. aastast), maailmas on kasutusel olnud 15 aastat.
Muud ravimid. Psoriaatilise artriidi haigetel on oluline, et nad saaksid D-vitamiini, teha tuleks osteoporoosi profülaktikat, kaitsta magu, vaktsineerida tuleks gripi ja pneumokoki vastu (nende immuunsüsteem on nõrgem, võivad tekkida gripi tüsistused), teha südame-veresoonkonna haiguste profülaktikat.
Mida inimene ise saab ära teha? Artriiti otseselt ära hoida ei saa, kui on juba psoriaas. Tekkimise tõenäosust võib vähendada tervislik eluviis, mittesuitsetamine, naha korralik ravimine. Võimalikult varakult tuleks minna reumatoloogi juurde ja alustada ravi. Mida varem ja tugevamalt ravida, seda kiiremini on pikaajaline tulemus.

Terminid
Artriit - liigese põletik
Spondüliit - lülisamba põletik
Spondüloartriit - põletik haarab mõlemat
Daktüliit - üks sõrm või varvas läheb paiste või punaseks.
Entesiit - kõõluse kinnituskoha põletik (luunukkides, kannas, talla all, küünarnukis)

Äripäev
28. December 2015, 10:32
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas