Kahjulik kolesterool võib olla sajandi suurim pettus

Neurokirurg Andres Ellamaa.
Neurokirurg Andres Ellamaa.Foto: ÄP: Veiko Tõkman
"Kolesterool on tegelikult rakkude jaoks hädavajalik aine, mida organism ise toodab kordi rohkem, kui seda toiduga saadakse," kirjutab neurokirurg Andres Ellamaa Pealinna ajalehes.

"Alustuseks olgu märgitud, et ma pole ühegi ravimifirma teenistuses ega pole mul ka mingeid sidemeid kirjastusega Tänapäev, mis Uffe Ravnskovi raamatu "Rasv ja kolesterool on kasulikud" 2013. aastal Eestis välja andis," jätkab Ellamaa Pealinnas.

Eks pea kõigil keskeas ja pisut vanemate inimeste kokkusaamisel tuleb jutuks tervis ja muu hulgas ka kolesteroolisisaldus veres. See kolesteroolimure sai  alguse 1953. aastal Ancel Keys´i hüpoteesist, et loomne rasv ja vere suur kolesteroolisisaldus on ateroskleroosi peamine tekitaja ning seega südameinfarkti ja enneaegse surma põhjustaja.  Nii rändabki see seisukoht ilmas ringi, kuigi on piisavalt tõestusi taolise arvamuse ekslikkuses. 

Kolesteroolitaseme ja ateroskleroosi vahelise seose tegelik puudumine oli kinnitust leidnud juba 1936. aastal. Sest eks ole kolesterool tegelikult kõigi imetajate rakutegevuse jaoks hädavajalik aine, mida organism ise toodab kordi rohkem kui seda toiduga saadakse. Pealegi tekib madala kolesteroolitasemega inimestel ateroskleroos samuti nagu kõrge kolesteroolitaseme puhul, ning rasvavaba dieedi mõju kolesteroolile on tühine. Lihtsalt kolesterooli toodab inimkeha mitte toiduga saadavast kolesteroolist, vaid süsivesikutest.

Loe edasi Pealinna ajalehest.

Äripäev
29. December 2015, 09:09
Vaata EST või RUS arhiivi