Süsteemravi koosneb paljudest eri meetoditest

ÄP: Raul Mee
Onkoloog Helis Pokker.Foto:
Süsteemravi ehk rahvakeelse nimetusega keemiaravi on kõige noorem vähiravi eriala. Kuna see ei piirdu juba ammu üksnes keemiaraviga, on õigem kasutada terminit kasvajavastane süsteemravi.

Jätkab Helis Pokker, kes on Põhja-Eesti Regionaalhaigla keemiaravikeskuse juhataja.

Lisaks keemiaravile kuuluvad süsteemravi alla bioloogiline ravi, märklaudravi, immuunravi ja hormoonravi.

Kasvajate süsteemravi (medical oncology) on väga kiiresti arenev onkoloogia alaeriala ja seda  eriti  viimasel 10-15 aastal. Tulenevalt kiiretest arengutest on tekkinud vajadus ka vastavalt spetsialiseerunud onkoloogide järele. Juba 1960. aastal  tunnustati USAs kasvajate süsteemravi  kui onkoloogia alaeriala, ELis eksisteerib see iseseisva  erialana alates 2011. aastast.

Nii nagu kiiritusravi ja kirurgia on ka süsteemravi kasutusel mitmel eesmärgil. Suurel osal juhtudest palliatiivsel eesmärgil – kui me juba ravi alguses teame, et kasvaja on kaugelearenenud ning haiget me terveks ravida ei suuda. Aga me saame raviga pikendada elu ja parandada elukvaliteeti.

Kuid süsteemravi on täiesti iseseisva ravimeetodina kasutusel ka tervistaval eesmärgil – peamiselt küll hematoloogiliste kasvajate ravis, kuid ka osade soliidkasvajate puhul. Üha enam on kasvajate süsteemravil koht kombinatsioonis teiste ravimeetoditega, nii  kirurgia- kui ka  kiiritusraviga. Enne kirurgilist ravi vähendame süsteemaraviga kasvaja mõõtmeid. Nii jõuavadki praegu kirurgi lauale ka sellised patsiendid, kelle kasvaja poleks olnud veel mõned aastad tagasi operatsiooni teel eemaldatav.  

Pärast kirurgilist ravi kasutatakse süsteemravi, et vältida mikrometastaaside arengut, sest haigele saab saatuslikuks just metastaaside teke.  Seega tänasel päeval me ei räägi isoleeritud onkoloogiast erialade kaupa, vaid igapäevasest tõsisest mitme erialaspetsialisti koostööst.     

Haigekassa andmetel oli eelmisel aastal keemiaravil 6500 patsienti, kellele tehti ligi 30 000 süsteemravi kuuri. Umbes 80% neist viidi läbi ambulatoorselt. Viimase viie aastaga on meie süsteemravi  saavate patsientide arv peaaegu kahekordistunud.

30 000 on suur number ning selle taga on üsna mitu põhjust. Üheks on see, et  haigestumine kasvajalistesse haigustesse suureneb. Teisalt see, et meil on enam võimalusi haigeid aidata. Nad elavad kaasaegse raviga kauem, on pikemalt ravil, ja siit johtub ka suurem ravikuuride arv. Ja kindlasti ei saa märkimata jätta, et paraku on selle numbri taga Eestis endiselt suur kaugele arenenud haigusjuhte osakaal võrreldes muu läänemaailmaga.

Ma ei saa kuidagi mööda minna immuunravist, mis on onkoloogide meeli hoidnud ärevil juba mitu viimast aastat ja selleks on ka põhjust. On uus lootus üsna mitmete vähipaikmete puhul, et meil õnnestub haigete jaoks pakkuda taas uut ja tõhusat ravi.  

Immuunravi ei ole midagi päris uut. Interferoonid on kasutusel olnud neeruvähi ja melanoomi ravis aastaid, kuid täna on teadus  avastanud vähiraku toimemehhanismi, mis takistab organismi enda immuunsüsteemi rakkudel võõrast kasvajarakku „ära tundmast“ ning hävitamast. Nimelt on  T-rakul põhiroll hoida n-ö ree peal  organismi immuunreaktsiooni kasvaja vastu. Kui siiani oli juttu, kuidas ravimid mõjutavad kasvaja rakke, siis need ravimid töötavad organismi enda immuunsüsteemi peal, andes võimaluse võidelda võõrkeha vastu. Kui T-raku funktsioon on pidurdatud või välja lülitatud, siis meie immuunsüsteem ei saa hävitada kehale võõrast rakku ja kasvaja areneb kontrollimatult edasi.

Immuunravi kontekstis on uuringutega kõige kaugemale jõutud melanoomi ravis. Kui võrrelda melanoomi näitel märklaudravi ja immuunravimi, siis vastava geenimutatsiooni ja ründepunkti olemasolul (näiteks BRAF mutatsiooniga melanoom), on sihtmärkravi korral ravivastuse teke väga kiire ning isegi juba nädalatega võime näha kasvaja mõõtmete vähenemist.

Immuunravi korral võib ravivastuse tekkimine võtta aega. Ravimi toimel aktiveeritakse patsiendi organismi kasvajaraku vastane toime ja ravimi mõju ilmneb hiljem. Mis on eriti oluline – neil, kellel see toime tuleb, võib see püsida väga pikka aega. Kuigi tegemist on alles uute ravimitega, publitseeritakse juba juhtusid, kus immuunraviga on generaliseerunud melanoomi patsiendid elanud aastaid. Probleemiks on see, et tänaste teadmiste juures ei oska me täpselt ette prognoosida, kellel patsientidest võiks immuunravist olla pikaajaline kasu.

 

Äripäev
20. December 2015, 08:02
Vaata EST või RUS arhiivi