Soodsama valiku mõju annab rahakotis tunda

Erki Laidmäe, haigekassa ravimosakonna juht
Erki Laidmäe, haigekassa ravimosakonna juhtFoto: ÄP
Haigekassa on mõistliku ravimikasutuse kampaaniaid näol teinud juba aastast 2010. Viimane kampaania oli kevadel 2015.

Lühiülevaade kampaania järel läbiviidud uuringust, 2015 esimese poolaasta soodusretseptide statistikast ning üldisest omaosaluse dünaamikast kinnitab, et patsiendid eelistavad sageli kallimat ravimit, ehkki odavam analoog on olemas.
Haigekassa vaates ei oma tähtsust, kas tegu on geneerilise- või originaalravimiga. Oluline on, et retsept oleks kirjutatud toimeainepõhiselt, apteeker pakuks patsiendile soodsaimat ravimit ja patsient teeks teadlikke valikuid.
2015 kevadel jõudis elanikeni uuendatud sõnumi ja visuaaliga “Mõistliku ravimikasutuse” kampaania, mille peamiseks eesmärgiks oli tõsta teadlikkust retseptiravimite valikul ja seeläbi vähendada omaosalust ravimite ostmisel.
Kampaaniat märkas 85% elanikkonnast ning 61% neist märkisid, et on viimasel ajal hakanud valima soodsamaid ravimeid, kavatsevad seda teha edaspidi või valisid juba kampaania eel soodsamaid ravimeid. Vähem on soodsamat ravimit hakanud ostma, ostis enne või kavatsevad seda 15-24aastased, õppurid, Põhja-ja Lääne-Eesti elanikud ning väike- ja keskmise suurusega linnade elanikud ning kõrgema sissetulekuga inimesed.
Uuringu tulemustest selgub veel, et soodsaimat ravimit on apteegis pakutud 48%-le retseptiravimeid ostnutest ning nende osakaal on vähehaaval kasvanud, kui võrrelda 2013. aasta analoogse uuringuga.

Patsiendid eelistavad siiski kallimat varianti
Kui vaadata haigekassa soodusretseptide statistikat 2015 esimesest poolaastast, on siiski näha, et paljude toimeainete puhul eelistavad patsiendid piirhinnast kohati oluliselt kallimaid ravimeid.
Nad maksavad seetõttu ravimite eest ka keskmisest kõrgemat hinda.
Inimeste omaosalus on võrreldes 2014. aasta esimese poolaastaga 4% kasvanud.
Keskmise soodusretsepti maksumus on 2015 esimesel poolaastal 6,7 eurot ja see moodustab 32,6% retsepti kogumaksumusest.
Seega, ehkki keskmise retsepti maksumus on patsiendi jaoks kasvanud 24 sendi võrra, on suhteline omaosalus samaks jäänud, sest ka haigekassa jaoks on keskmine retsept kallimaks muutunud. Seda seetõttu, et soodusretseptide loetelusse on lisandunud uusi kalleid ravimeid, mille isegi vähene kasutamine tõstab keskmist maksumust.
Analüüsides omaosaluse tõusu lähemalt, selgub, et suuresti on see tingitud mõnest laialdase kasutusega toimeainega ravimite olulisest piirhinna langusest.
Näiteks on viimasel aastal piirhind langenud mitmel hüpertoonia, astma, onkoloogia, Parkinsoni tõve, epilepsia jt raviks kasutataval toimeainel.
Siinkohal on kõige suurem roll apteekritel, kes saavad kroonilise haigusega patsiendi tähelepanu juhtida soodsamate alternatiivide tekkimisele. Kahtlemata mängib ravisoostumuses olulist rolli omaosaluse suurus. Haigekassa on 2015 esimesel poolaastal rahastanud soodusravimeid 3,9% ehk 2,1 miljoni euro võrra enam kui möödunud aastal samal ajal. Rahastamise suurenemise on põhjustanud nii tõusnud ravimikasutus kui ka keskmise soodusretsepti maksumuses ravikindlustusele. Selle on põhjustanud esmakordselt rakendunud piirhinnad (eelnevalt on olnud ainult üks ravim loetelus, autor) rahaliste mahtude mõttes olulistes ravimigruppides (näiteks glaukoom, astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus).

Järeldused – apteekril on väga oluline roll
Teavitustegevused ning süsteemi arendamine on tulemusi andnud ja omaosalus on langenud.
Samas on hulk inimesi, kes on, kas teadlikult või teadmatusest eelistanud osta just kalleimaid ravimeid.
Kampaaniajärgselt läbiviidud uuringu tulemustes oli näha, et pooltel juhtudel apteeker siiski soodsamat ravimit ei pakkunud ja seega puudus inimesel valikuvõimalus.
See on mõistetav, kui antud ravimil ei olegi soodsaid alternatiive. Apteekri roll on oluline ka piirhindade muutumise aspektist vaadatuna, eelmisel korral valitud n-ö soodne ravim ei pruugi järgmisel korral olla soodsaim.
Seetõttu on oluline apteegis tähele panna, et apteeker tutvustaks alati soodsamaid ravimeid ega piirduks ainult seni tarvitatud ravimi pakkumisega. Summad, mida patsient võib erineva tootja pakendit valides kokku hoida, võib aastas küündida mitmesaja euroni. Ideaalis peaks selliste alternatiivide olemasolu alati selguma apteegis ravimi ostmise ajal. Teisalt saavad patsiendid ise riigiportaalis oma retsepte vaadata, et valikuid täpsemini teha ja analüüsida.

Äripäev
03. December 2015, 14:32
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas