Parodontiit – moodsa elustiili mõju jõuab suhu

Halvad hambad on kehva tervise tunnuseks.
Halvad hambad on kehva tervise tunnuseks.Foto:
Parodontiit ja gingiviit on mikroobide põhjustatud igemete põletikulised haigused, mis ravimata jätmisel võivad lõppeda terve hamba väljalangemisega.

Mõlemad haigused saavad alguse pisikutest koosnevast hambakatust (värvitu kleepjas ollus, mis pidevalt koguneb hammastele) ning mille tagajärjel tekib igemetes põletik.
Gingiviidi ehk haiguse kerge vormi korral on igemed punased, tursunud ja veritsevad puutumisel kergesti. Gingiviit on enamasti põhjustatud  puudulikust hammaste puhastamisest. See haigus paraneb igemete ravi ja õige koduse hügieeni korral, ilma et tekiksid kudede kahjustused.
Ravimata gingiviit areneb edasi parodontiidiks. Sõna “parodontiit” tähendab ladina keeles “ümber hamba”.  Aja jooksul hambakatu hulk suureneb ja levib igemejoonest allapoole. Mikroobide poolt eraldatavad mürkained hakkavad igemeid ärritama ning kutsuvad esile organismi kroonilise põletiku, kus keha enda immuunsüsteem pöördub oma kudede vastu. Hammaste kinnituskoed ja hammast kinnihoidev luu hakkavad lagunema ning hävivad. Ige tuleb hammaste küljest lahti ja moodustuvad igemetaskud. Tihtilugu kulgeb see haigus oluliste nähtavate märkideta. Haiguse püsides igemetaskud süvenevad ning jätkub edasine igemekudede ja luu häving, kuni hammas ära tuleb.

Võib kaasa tuua südamehaiguste riski
Uuringud on näidanud, et parodontiidihaigetel esineb kaks korda enam südame-veresoonkonna haigusi kui tervete igemetega inimestel. Kui inimesel on igemepõletik, siis suuõõne mikroobid satuvad sagedasti ka vereringesse. Need mikroobid  eritavad valke, mis kleebivad kokku vereliistakuid ja ummistavad veresooni, sh ka südame veresooni.
Süda ei saa piisaval määral toitaineid ja hapnikku. Samuti on soodustatud trombide teke. Kui südame verevarustus on tugevalt häiritud, on tagajärjeks infarkt.
Uuritud on ka seost insuldi ja igemehaiguste vahel. On leitud, et insulti põdenutel esineb sagedamini igemepõletikku võrreldes tervetega.
Suhkruhaigetel esineb samuti igemehaigusi sagedamini võrreldes tervetega. Probleem tuleb sellest, et suhkruhaiged on üldiselt põletike suhtes vastuvõtlikumad.
Inimesed, kes ei tea, et neil on diabeet või kelle diabeet ei ole kontrolli all, on eriti suure igemehaiguste riskiga.
Uuemad teadusuuringud on näidanud ka vastupidist seost. Kui inimesel on igemepõletik, siis on tõusnud tema risk haigestuda diabeeti.
Kokkuvõttes on diabeedihaigetel  kahjuks ka suurem risk kaotada oma hambad.
Kui inimesel on juba diagnoositud diabeet, siis ta peaks kontrollima ka oma igemete tervist. Ravimata igemehaigus võib soodustada vere suhkrutaseme tõusu.  Seeläbi suureneb diabeedi üldiste tüsistuste tekkimise riski.
Kui inimesel on suhkruhaigus, siis tema põletiku paranemise protsessid on aeglasemad.
Seetõttu, juhul kui patsiendil on tekkinud igemeprobleemid ja ta pöördub hambaarsti poole, tuleks hambaarsti kindlasti oma diabeedist teavitada, sest arst peab sellega raviplaani koostamisel arvestama.
Nii parodontiidi, diabeedi kui ka südame-veresoonkonna haiguste ühine riskitegur on ülekaal.
Eriti suur riski on sel juhul, kui ülekaal on juba kombineerunud kõrgvererõhutõve, kolesterooli ainevahetuse häirete ja diabeediga.
Ülekaalulisuse korral on häiritud keha hapniku ainevahetus. See omakorda tekitab  põletikufooni üle kogu keha.
Häirub immuunrakkude talitus, tekivad kudede kahjustus ja luu hõrenemine.
Seetõttu igemekoed lagunevad kergemini ja paranevad halvemini, eriti kui patsient on lisaks veel ka suitsetaja.

Lõpuks on raske eristada põhjust tagajärjest
Sellepärast soovitatakse hambaarstil ja perearstil selliseid patsiente märgata ja nõustada kaalu langetama ning suitsetamisest loobuma.
Vana Hiina meditsiini järgi olid veritsevad igemed üldise keha tasakaalu häire tulemus.
Hammaste tervise eest peeti vastutavaks neerude ja peensoole puudulikku tööd. Ravi toimus üldtervise parandamise kaudu. Paikset ravi ja suuhügieeni osatähtsust siis ei tuntud.
Tänapäeval on juba mõistetud, et parima ravitulemuse võiks saada  lääne ja ida meditsiini teadmiste ühendamise kaudu.
Igemehaigused kuuendal kohal haiguste edetabelis
Ülemaailmalised haiguste levimuse uuringute (Global Burden of Diseases Study 2010) andmetel on igemehaigused kuuendal kohal maailmas enimlevinud haiguste hulgas.
Lisaks on neil sarnaseid  riskifaktoreid (k.a suitsetamine)  teiste mittenakkuslike eluohtlike haigustega, nagu diabeet, südame- ja  veresoonkonna haigused ja kasvajad.
Ei maksa unustada, et kui veel 25 aastat tagasi olid maailmas põhilisteks surma põhjusteks nakkushaigused ja nälg, siis tänapäeval on selleks südame-veresoonkonna haigused ja vähk.
Neid haigusi soodustab aga fakt, et kolmandik maakera elanikest on ülekaalulised ja dramaatiliselt on tõusnud haigestumine diabeeti.
Parodontiidi ja südame-veresoonkonna haiguste koosesinemisel peaksid hambaarst ja perearst toimima ühtse meeskonnana.
Vajalik on vähendada selliseid riskitegureid nagu  kontrollimatu diabeet, ülekaalulisus ja suitsetamine.
Peab mõistma, et inimene on tervik. Suuõõne probleemidega inimesed peaksid peale hoolsa hammaste pesemise käima hambaarsti juures regulaarselt hammaste- ja igemete  professionaalsel hooldusel.
Lisaks tuleb mõnikord hakata muutma ka oma elustiili ja harjumusi.
Kahjuks ei ole igemepõletiku ravi ühekordne tegevus.  Pärast aktiivset ravi peab patsient pidevalt ja süstemaatiliselt käima järelhooldusel, et säilitada saavutatud ravitulemust.

Äripäev
03. December 2015, 14:42
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas