Laps võiks ortodonti külastada juba enne kooli

Ortodontia on hambaravi eriala, mis tegeleb hammaste ja lõualuude kasvu ja arengu kõrvalekallete tagajärjel tekkinud anomaaliate diagnoosimise, ennetamise ja raviga. Sõna ortodontia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest orthos - õige, sirge ja dontia - hambad.

Ortodondont on spetsialist, kes peale hambaarsti kutse omandamist on läbinud kolmeaastase ortodontia eriala residentuuri ja sooritanud erialaeksami. Ortodondina on õigus tegeleda isikul, kes on kantud terviseameti tervishoiutöötajate registrisse ortodondina. Detsembri alguse seisuga on sinna registrisse kantud 59 nime.
Hammaste tervise eest hoolitsemine algab varakult. Korralik suuhügieen, õiged toitumisharjumused ja regulaarne hambaarsti külastus on olulised tervete hammaste eest hoolitsemisel.

Oma hambaarst annab alati märku, kui on põhjust pöörduda hammaskonna arengu ja kasvu kontrolliks ortodondi juurde. Vahel aga märkavad lapsevanemad, kes näevad last iga päev, et hammaste ja lõualuude arenguga pole kõik korras.
Mis põhjustab hambumusanomaaliaid?
Enamus hambumusanomaa- liaid on päriliku iseloomuga. Näited geneetiliselt edasikanduvatest probleemidest on hambaalgete puudumine või lisahammaste olemasolu, huule-suulaelõhestused, ruumipuudus- või ruumiliig ja mõned lõualuude kasvu probleemid. Teised hambumusanomaaliad on elu jooksul omandatud ja on põhjustatud näiteks pikaaegsest pöidla imemisest, hambahaigustest (kaaries, igemepõletikud), traumadest, ninahingamistakistusest, liiga varakult või liiga hilja vahetuvatest piimahammastest või veel mõnest teisest põhjusest
Miks on hambumusano-maaliate ravimine oluline? Ortodontilise ravi abil on võimalik hambad reastada ja joondada. Ruumipuuduse tõttu puseriti olevaid hambaid on keeruline puhastada. Hambumusanomaalia võib tekitada hamba emaili ebaühtlast kulumist, toidu mälumise ja kõne probleeme ning võib olla traumeeriv limaskestale ja hambakinnituskudedele.

Lapseeas ravimata jäänud hambumusanomaaliad tõstavad riski hilisemate tõsisemate ja kulukamate hammastega seotud probleemide süvenemiseks.
Õigesti reastunud hambad annavad hea enesetunde, aitavad kaasa hea suu hügieeni hoidmisel, võimaldavad tahke toidu söömisel korralikult toitu närida ja kõnelemisel arusaadavalt häälikuid hääldada.
Mis vanuses peaks tulema laps kontrolli?
Kõik lapsed ei vaja ortodontilist ravi. Aga kui ravi on vajalik, siis ortodondid soovitavad tulla kontrolli kohe, kui on tekkinud esimene kahtlus, et hambumusega on probleeme. Alati ei ole lapsevanemal lihtne aru saada, kas lapse hambumusega on kõik korras või mitte. Vahel võib ka pealtnäha ilusti reastunud hammastega lapsel olla hambumusanomaalia. Enamasti alustatakse lastel ortodontilise raviga 9-14-aastaselt, kuid vahel on vajalik alustada raviga varem. Mõned hambumusanomaaliad on kergemini ravitavad nooremas eas ning seetõttu võiks tulla ortodondi juurde kontrolli seitsme aasta vanuse lapsega.
Seitsmeaastastel lastel on suhu lõikunud piisavalt palju jäävhambaid, et otsustada, kas hambumus on korras või vajab hambumuse kujunemine jälgimist ja ravi. Kooli mineva lapse hambumuse hindamine annab ortodondile võimaluse alustada hambumuse raviga õigeaegselt.

Kui on näidustatud varane hambumuse ravi (ravi varases vahetuvas hammaskonnas), on ortodontilise raviga võimalik:
* suunata lõualuude kasvu ja arengut,
* vähendada trauma ohtu ettepoole turritavatele esihammastele,
* korrigeerida hambumusele kahjulikud harjumused,
* parandada naeratuse esteetikat ja seeläbi tõsta enesehinnangut,
* suunata jäävhammaste lõikumist soodsamasse asendisse,
* parandada huulte sulgu.
Hiljem, kui lõualuude kasv ja areng on lõppenud, ei pruugi enam olla võimalik vaid ortodontilise raviga kõiki hambumusanomaaliaid ravida.
Kahe-etapiline ortodontiline ravi
Igale lapsele koostab ortodont individuaalse raviplaani. Diagnoos ja raviplaan määratakse vastavalt diagnostiliste materjalide põhjal saadud infole. Kui ortodont on koostanud hambumuse ravi kahe-etapilisena, siis esimene ravietapp tehakse enamasti varase vahetuva hammaskonna perioodil. See on mõeldud hambumusprobleemide tekke ennetamiseks, jäävhammaste lõikumiseks soodsate tingimuste loomiseks ja lõualuude õige kasvu suunamiseks.
Ravi teine etapp toimub tavaliselt pärast jäävhammaste lõikumist ja siis toimub hammaste lõplik reastamine ja joondamine breketravi abil.
Kaheetapiline ravi on vajalik näiteks ülemiste eeshammaste liigselt ettepoole kalde puhul, eesmise risthambumuse ja eesmise lahihambumuse puhul.
Kas täiskasvanute hambumust saab ravida?
Vanus ei ole vastunäidustuseks ortodontilise ravi puhul. Terveid hambaid saab ortodontiliselt nihutada igas vanuseperioodis.

Ortodontilise ravi läbiviimisel on väga oluline patsiendi ja ortodondi vaheline koostöö. Sageli kestab ravi kaks aastat ja sellel ajal on oluline järgida ortodondi juhiseid, kinni pidada visiidiaegadest ja hoolitseda oma suu hügieeni eest. Samuti peab regulaarselt külastama ka oma hambaarsti.
Täiskasvanute puhul on sageli tegemist interdistsiplinaarse raviga. Näiteks kui kaasuvad igemeprobleemid või on puuduvaid hambaid, siis koostatakse individuaalne raviplaan ja koostöös erinevate spetsialistidega (hambaarst, parodontoloog, kirurg jt) ravitakse ja taastatakse hambumus.
Ideaalne hambumus tähendab hammaste perfektset reastatust hambakaarel, mis on omakorda anatoomiliselt korrektses kontaktis ja funktsioonis vastas hambakaarega. Ideaalset hambumust kohtab aga väga harva, kerged kõrvalekalded normist on aktsepteeritavad.
Mitmetes uuringutes on hambumusanomaaliate esinemissageduse protsent populatsiooniti väga varieeruv, kõikudes 37-98% vahel. Tõenäoliselt on suur varieeruvus tingitud erinevate protokollide (normide) kasutamisest.

Katri Herman on spetsialiseerunud ortodondiks Tartu Ülikoolis. Ta on Eesti Hambaarstide Liidu ja Eesti Ortodontide Seltsi liige, aastast 2011 on ta Eesti Ortodontide Seltsi president. Ta töötab Kliinik32.

Äripäev
03. December 2015, 14:36
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas