Vereanalüüsid ühe võimalusena tervisekontrolliks

Info, mida veri endas peidab, on märkimisväärselt suur, tuleb vaid õiged analüüsid leida.
Info, mida veri endas peidab, on märkimisväärselt suur, tuleb vaid õiged analüüsid leida.Foto: Veiko Tõkman
Haigestumus südame- ja veresoonkonnahaigustesse, aga ka teistesse tõsistesse haigustesse kasvab üha, ent sellest hoolimata ei kontrollita pahatihti oma tervisenäitajaid piisavalt, kirjutas laboriarst Anneli Raave-Sepp.

Vähene füüsiline aktiivsus, populaarsust koguvad valmis- ja kiirtoit, erinevad dieedid, aina suurem kokkupuude tervist kahjustavate teguritega ja kiire elutempo on stressist teinud moehaiguse.

Et saada ülevaade valitud eluviisi ja toitumise mõjust organismile ja avastada võimalikult varakult terviseprobleemid, on oluline oma tervist regulaarselt kontrollida. Vaieldamatult parim lahendus on teha seda koos oma perearstiga, aga üks lihtne, objektiivne ja efektiivne võimalus kasutada selleks ka vereanalüüse. See on valik, mille peale esimeses järjekorras tulla ei pruugi.
Info, mida meie veri endas peidab, on märkimisväärselt suur, tuleb vaid õiged analüüsid üles leida. Siin saavad abiks olla laboriarstid, kellega on võimalik arutada, milliseid analüüse oma tervise kontrollimiseks teha ja mida saadud tulemused näitavad.
Valiku lihtsustamiseks on viimasel ajal hakatud analüüse koondama kas üldistesse või tervisespetsiifilisematesse pakettidesse. Kuna analüüside pakette on väga erinevaid, siis järgnevalt kasutan näitena synlab Eesti OÜ labori vastavaid tooteid. (Erinevaid vere­analüüsipakette pakuvad ka teised laborid – toim.)
Terviseriskipaketis on analüüsid, mille alusel saab anda üldise hinnangu inimese tervisele ja selgitada varjatud terviseprobleemi olemasolu. Südamepaketti on koondatud analüüsid, mis aitavad hinnata südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkeriski. Tervisesportlasepaketti on lisatud üldistele analüüsidele lisaks vastupidavust ja lihasjõudlust näitavad ning ülekoormusele ja lihaskahjustusele viitavad analüüsid. Pakettidena on veel võimalik uurida olulisemate mineraalainete ja vitamiinide sisaldust veres, selgitada laktoosi- ja gluteenitalumatuse olemasolu ning maoprobleemide võimalikke põhjusi.

Milliseid analüüse tervise kontrollimiseks teha?
Hemogramm annab ülevaate organismi seisundist, võimaldab avastada ja jälgida vere­rakkudega seotud haiguseid, näiteks aneemiat ehk kehvveresust, põletikke, veritsushäireid. Analüüs võimaldab hinnata ka immuunsüsteemi seisundit.
Hemoglobiini sünteesiks vajaliku raua piisavat olemasolu näitab veres ferritiin. Raud on oluline töövõime, stressitaluvuse ja piisava lihasjõudluse tagamiseks, immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks. Rauapuudusel võib esineda pidev väsimus ja külmatunne.
C-reaktiivne valk on tuntud põletikumarker, mida kasutatakse ka südame- ja veresoonkonnahaiguste riski selgitamisel. Glükoos on organismi peamine energiaallikas. Veresuhkru regulaarne määramine on oluline suhkruhaiguse varaseks avastamiseks. Süsivesikute ainevahetuse häire selgitamisel on abi pikaajalisest keskmise veresuhkru näitajast ehk glükohemoglobiinist. Selleks, et kindlaks teha südame- ja veresoonkonnahaiguste risk, on oluline üldkolesterooli, HDL-kolesterooli ehk “hea” kolesterooli, LDL-kolesterooli ehk “halva” kolesterooli ja triglütseriidide määramine.
Kilpnäärme ala- või ületalitlus avaldub samuti terviseprobleemidena, kuna kilpnäärmehormoonid osalevad organismi ainevahetuse regulatsioonis. Kilpnäärme funktsiooni aitab hinnata kilpnääret stimuleeriva hormooni ehk türeotropiini (TSH) analüüs.
D-vitamiini ammutame suvel keskpäevasest päikesest. D-vitamiini vähesuse puhul on häiritud kaltsiumi ja fosfori imendumine soolest, mistõttu suureneb luuhõrenemise risk. D-vitamiin omab organismis ka muid funktsioone: mõjutab närvisüsteemi talitlust, lihastoonust, immuunsüsteemi, omab vererõhku ja veresuhkrut reguleerivat toimet. Sügisel on oluline kontrollida, milline on suvel saadud D-vitamiini varu, et selgitada, kui palju peaks sügistalvisel hooajal võtma D-vitamiini preparaate.
Laborianalüüsid annavad hea ülevaate organismi hetke­seisust, samal ajal ei garanteeri normaalsed tulemused kõikide terviseprobleemide puudumist või nende tekkimist tulevikus. Analüüse on soovitav teha kas kord aastas või vähemalt iga kahe-kolme aasta tagant. Probleemide korral peaks siiski olema esimene käik oma perearsti või eriarsti juurde.

Äripäev
25. November 2015, 15:34
Vaata EST või RUS arhiivi