Uroloogiavaldkond eelistab patsienti säästvat ravi

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna juhataja Toomas Tamm on kindel, et vähemalt uroloogias arstidepuudust ei ole – hädalised pääsevad spetsialisti juurde võimalikult kiiresti ja abi saavad kõik, kel selleks tõesti vajadus.

“Ma ei tea, kuidas on töö korraldatud teistes haiglates, kuid meie oleme suutnud viia haiglaravi järjekorra ühe-kahe nädalani,” lisas Tamm.

Uroloog tegeleb peamiselt nelja valdkonnaga: neerude, kuseteede ja eesnäärmepõletikega, erinevatel põhjustel esinevate urineerimishäiretega nii meestel kui ka naistel, hea- ja halvaloomuliste kasvajatega, s.h neerude, kusepõie, eesnäärme, mehe suguti ja munandi kasvajate ning neerude-kuseteede kividega kimpus olevate patsientidega. Lühidalt võib öelda, et tegeletakse neerude ja kuseteede haiguste varajase diagnoosimise ning raviga.

Tamm sõnas, et tänaseks on uroloogiavaldkond jõudnud olukorda, kus eelistatakse väheinvasiivset ehk patsienti säästvat ravi. Ida-Tallinna Keskhaiglas pole viimasel kümnel aastal tehtud enam ühtegi avatud kirurgilist operatsiooni kusekivitõve ravis.

Vaid 30% juhtudest või isegi vähem on tarvidust haavakirurgiaks. Siin on kasutusel kõige kaasaegsem aparatuur ja väljaõppinud personal uroloogiliste operatsioonide tegemiseks. Pidevalt rakendatakse praktikasse uusi meetodeid. Näiteks sellest aastast hakati urineerimishäirete ühe ravimeetodina kasutama kusepõiesiseseid Botox süste.

Iga küsimusega ei pea pöörduma eriarsti poole

Ravijärjekordadest rääkides märkis Tamm: “Võib öelda, et urolooge on meil piisavalt.” Järjekorra pikkus ei peegelda ravivajaduse olukorda. 60–70% ambulatoorsetest visiitidest hõlmavad nõustamised, juba olemasolevate raviotsuste kinnitamised, vähihaigete järelkontroll ja patsientidele lisaselgituste andmine. Paljudel on tegelikult soov saada konsultatsiooni.

Eriarsti juurde ei peagi saama kohe, kui mõte või küsimus tekib. Siinkohal aitab paljuski välja perearst, kes oskab nõu anda ja suunata inimese vajadusel edasi eriarsti juurde. Küll aga on lubamatu, kui uroloogilist abi vajav patsient peab ootama, kuid see johtub just nõustamise ja meditsiiniteenuse vahelise piiri puudumisest, arvas Tamm. Kindlasti on siin aidanud nn e-saatekiri, mille saadab uroloogile perearst. Tamm loodab, et ka Ida-Tallinna Keskhaigla ühineb varsti selle süsteemiga.

Märka muutusi, tunneta vaevusi

Kui uurisin, kas ja milliste muredega mehed üldse uroloogile jõuavad ning millal tuleks seda teha viivitamatult, sõnas Tamm, et neil, kel mingisuguseid vaevusi ei ole, ei tasu ka keskea künnisel muretsema hakata.

Kindlasti tasub 50+ meestel pidada nõu perearstiga, teha vereproov, millest lasta määrata glükoos, kreatiniin, kolesterool ja eesnäärmemarker PSA. Sellest saab siis järeldada, kas tuleks diagnoosimisega edasi minna. Igasugused muutused enesetundes, mis ei möödu lühikese aja jooksul, vajavad vähemalt korra arstlikku tähelepanu.

Küll aga peaks viivitamatult arstile pöörduma need, kel uriin punane või esineb uriinis veretükke. Samuti juhul, kui tekib kõrge palavik ja nimmepiirkonda valu, esineb valu urineerimisel või siis on uriinivool oluliselt takistatud. Kindlasti ei tohi tähelepanuta jätta ka ühte keha külge – ükskõik, kas paremasse või vasakusse – äkki tekkinud hoovalu. Sellisel juhul on tingimata vajalikud täpsemad uuringud, et selgitada välja, millega võib tegu olla ja kuidas oleks mõistlik edasi käituda. Nimetatud vaevused ei viita ühelegi haigusele spetsiifiliselt, kuid ilma uuringuteta ei saa ka midagi välistada.

Tamm sõnas, et kindlasti tuleb esmaselt kergemate vaevuste tekkides pöörduda perearstile ja välja selgitada, kas mure taga võib olla midagi tõsisemat. Tihtipeale piisab vaevuste leevendamiseks toitumise ja elustiili korrigeerimisest, sest arstid saavad muredele lahendusi pakkuda.
Küllaltki palju sõltub inimesest endast – kas ta on valmis muutusi oma elustiilis tegema või ei. Sellest algab kõik.

Tullakse, kui vaevus segab igapäevaelu

Milliste probleemidega aga enim arstile tullakse? “Paljud mehed jõuavad meie juurde erektsiooniprobleemide ja erinevate seksuaalprobleemidega. Samuti esinevad urineerimisprobleemid. Kindlasti tuleks sel juhul alustada mure kurtmisest perearstile, kes oskab edasi juhatada, mida ette võtta.

Tullakse siis, kui muidu enam kuidagi ei saa ja mure on juba piisavalt suur,” selgitas Tamm.
Üle 50aastased mehed võiksid perearstiga konsulteerida, milliseid riske võib konkreetse isiku puhul ette tulla ja sellest lähtuvalt teha vajalikke muudatusi elustiilis. Arstid saavad inimesi aidata ja toetada, kuid see on alati kahepoolne jõupingutus.

Haiglas arutatakse alati tõsisemate diagnostiliste ja raviplaanide koostamise korral ühiselt läbi eesseisvad raviotsused. Näiteks uro-onkoloogiliste kasvajate puhul koguneb parimate ravivõimaluste arutamiseks konsiilium, mis koosneb onkoloogist, uroloogist ja kiiritusarstist. Sel juhul püütakse leida parim lahendus ja otsustakse, mida edasi teha.

Hea meel on Tammel selle üle, et vähihaigete ravi on järjest enam tõhustunud ja abi suudetakse pakkuda patsienti säästes rohkematele kui varem.

Neeru- ja eesnäärmevähi hilisravis on nüüd uued tõhusamad ravimid, mis aitavad hoida haigust kontrolli all varasemast paremini.

Kuid on ka muresid, mis on meestel-naistel ühised. Näiteks alumiste kuseteede sümptomitega haigete seas on nii mehi kui ka naisi. Ka sel juhul võib operatsioonist abi saada, ravi on mitmeetapiline.

Tamm sõnas, et kuigi inimene saab enda jaoks õigeid otsuseid tehes veidi haiguse teket ja kulgu mõjutada, ei saa paraku geneetika ja ümbritseva keskkonna vastu.
Küll aga ei ole mitmekülgne toitumine ja positiivsed harjumused liiast, sest mõjutavad organismis paljusid haigusi, siinjuures ka eesnäärme- ja kusepõiehaigusi.

Äripäev
25. November 2015, 09:47
Vaata EST või RUS arhiivi