Rakuteraapial on paljulubav koht vähivaktsiini loomises

Veresoontekirurg Andrus Loogi kinnitusel osaleb Eesti meeskond vähivaktsiini kliinilistes uuringutes.
Veresoontekirurg Andrus Loogi kinnitusel osaleb Eesti meeskond vähivaktsiini kliinilistes uuringutes.Foto: Meeli Küttim
Taastav meditsiin annab võimaluse, kui lootus kipub kustuma.

Tallinnas toimus 2015 sügisel rahvusvaheline rakuravi ja koetehnoloogia konverents “Regeneratiivmeditsiini võimalused ja vastuolud”. Ühe teemana käsitleti konverentsil dendriitrakkudel põhinevaid vähivastaseid vaktsiine, milles oma osa on ka Eestil. Terviseuudiste küsimustele vastas konverentsi üks korraldajaid, MTÜ Rakuravi juhataja ja veresoontekirurg Andrus Loog.

Milline tähtsus antud konverentsil regeneratiivse ehk taastava meditsiini alal
Eesti jaoks on?

Meie eesmärk oli tuua kokku erinevad osapooled, kes kõik on olulised. Need neli osapoolt on teadlased, arstid, regulaatorid ja taustajõud. Selline kokkusaamine oli harukordne, sest varem ei ole nelja osapoolt kokku kutsutud. Esinejaid oli nii Ameerika Ühendriikidest kui ka Indiast.

Millistes valdkondades on regeneratiivne meditsiin hetkel kõige edukamalt edenenud?

Kui võtta aluseks arvamus, et mis on maailmas kõige rohkem levinud, siis tegemist on ortopeediaga. Ortopeediale ennustatakse ka kõige suuremat kasvu järgneva kümne aasta jooksul. Samas uuringud südame- ja veresoonkonnahaiguste valdkonnas suurendavad võimalust, et ka nende haiguste ravis on oodata läbimurret. Praegu me räägime nendest haigetest, kelle ei ole jäänud muid võimalusi tervenemiseks.

Sotsiaalministeerium algatab sel sügisel euroraha toel ulatuslikku personaalmeditsiini arendusprojekti. Teie väitel võib regeneratiivne meditsiin, mis laias laastus jaguneb rakuraviks ja koetehnoloogiaks, olla isegi olulisem kui personaalmeditsiin geenitehnoloogia tähenduses. Kas on lootust, et teie tehnoloogia leiab samuti riiklikku rahastust läbi selle projekti?

Millised on meie lootused ja ootused, ei sõltu meist, vaid poliitilistest otsustajatest. Päeva lõpuks sõltub see asjaolust, kes millist lobitööd teha on suutnud. Meie arusaamise järgi on autoloogne rakuravi (samalt inimesest samale inimesele) väga personaalne. Geenitehnoloogial põhinev ravi on võrreldes rakuraviga lapsekingades ehk projekteerimise staadiumis.

Tõstatasite konverentsi tutvustuses küsimuse: kas kõik meie head ideed on ravimiameti poolt nii reguleeritud, et pole isegi mitte mõtet mõelda uuenduslike heade ideede rakendamisele? Milline seis on, näiteks ka Eestis? Kui piiratud tegutsemisruum hetkel on?

Võrreldes Eesti ravimiametit kui regulaatorit teiste Euroopa riikide ravimiametitega või USA toidu- ja ravimiametiga, siis meie ravimiamet väärib ainult kiidusõnu. Tõsi, teema on uus ja kohati arusaamatu. Samas on meie ravimiamet olnud karm, aga õiglane.

Lisaks sellele on ravimiameti töötajad olnud ütlemata konstruktiivsed ja abivalmid, et oleks võimalik leida parim lahendus.

Mitmed konverentsi ettekanded olid keskendunud immuunvastusele ja immuunsüsteemile – millised on peamised väljakutsed selles vallas hetkel? Tegu on ju inimese enda kudede ja rakkudega ning immuunvastus peaks olema parem kui näiteks organsiirdamisel?

Meil kõigil on haiguste vastu võitlemiseks olemas immuunvastus. Immunsus on ju tegelikult see kaitsereaktsioon organismis, mis võitleb kõige võõra vastus, sealhulgas võõrrakkude vastu. Räägime immuunsuse tugevdamisest selle võitluses vähirakkudega.

Huvitav ettekanne oli Saksamaalt Leipzigist pärit Johannes Boltzelt, kes kõneles insuldikahjustusega aju taastamise strateegiatest. Kas tõesti on regeneratiivmeditsiini abil võimalik ka insuldist kiiremini paraneda?

Insuldi puhul on tänase arusaamise järgi oluline verevarustuse taastamine, olgu selleks trombolüüs ehk trombi lahustamine, või ahenemise kõrvaldamine unearterist. Kaotatud neuronite asendamine on vägagi keeruline ülesanne ehk kuidas sundida rakke muunduma närvirakkudeks.

Ettekanne Eric Jean Marie Leire´ilt dendriitrakkudel põhinevatest vähivastastest vaktsiinidest andis aimu, et rakuteraapia abil saab tõenäoliselt luua vähivaktsiine? Milliseid vaktsiine ja kui kaugel see protsess on?

Eesti on üks väheseid kohti, kus on võimalk sellise ravimi tootmine. Me oleme kliinilise uuringi kolmandas staadiumis. See on hetk, kus enamus ravimitootjaid teavad, kas ravim toimib või mitte. Loomulikult usub USA firma DanDrit Biotech, et nende ravim töötab, ja paremini, kui oskaks arvata. Lisaks on ravimil potensiaali melanoomi ravis ja mõne kopsuhaiguse kasvaja ravis.

Äripäev
25. November 2015, 11:03
Vaata EST või RUS arhiivi