Puusaliigese düsplaasia

Puusaliigese liiga aeglast arengut tuleb beebide puhul ette üsna tihti.
Puusaliigese liiga aeglast arengut tuleb beebide puhul ette üsna tihti.Foto: Scanpix
Puusaliigese häiritud arenemine on sage olukord, mis esineb sagedusega 15:1000 vastsündinu kohta, puusaliigese nihestust on aga tunduvalt harvemini.

Tavaliselt esineb vasakpoolne puusaliigese düsplaasia. Tüdrukutel on haigust viis kuni seitse korda sagedamini kui poistel. Nendel lastel esineb sagedamini ka teisi väärarendeid, nagu kõverkaelsus ja pöida­de vale asend ehk komppöid.
Haiguse täpseid tekkepõhjusi küll ei teata, ent kui haigus on avastatud varakult ja alustatud kohest ravi, on prognoos hea.
Kui häiritud puusaliigese formeerumine jääb diagnoosimata, võib tekkida liigese nihestus, mis võib omakorda tähendada pikaaegset ravi või isegi invaliidistumist.
Haiguse riskiteguriteks peetakse näiteks raseduseaegset lapse hapnikuvaegust, tuharseisu, lootevee vähesust, loote liigset suurust ja esmasrasedust. Kui puusaliigese düsplaasia on olnud lähisugulasel, näiteks õel või vennal, siis on ka teistel pere lastel suurem tõenäosus haiguse tekkeks.
Jalgade pikkus erineb
Raseduse ajal on ema veres rohkesti naissuguhormoone, mis jõuavad ka lapse organismi. Need muudavad side- ja lihaskoe hästi venivaks, mis on sünnituseks vajalik. Kui aga lapsel on puusanapp ja reieluupea arenenud puudulikult (puusaliigese düsplaasia) ning lihased ja sidemed ei hoia liigest piisavalt tugevana, võib reieluupea libiseda liigesest välja nii, et tekib puusaliigese nihestus.
Lapse jalad on siis erineva pikkusega, nihestunud jalg on lühem ning põlvest ja puusast painutatud jalga ei ole võimalik viia väljapoole. Jala liigutamisel võib tunda naksumist või plõksatust. Käima hakkamisel laps lonkab, jalg on pööratud väljapoole. Sageli on selg kõverdunud külgsuunas, mis tähendab, et tekkinud on skolioos. Käimine võib olla valulik ja taaruv.
Diagnoosimiseks võib teha näiteks jalgade liikuvuse testi: laps lamab selili, tema jalad on puusast ja põlvest painutatud. Jalad haaratakse põlvedest ja neid püütakse lähendada alusele (ehk viiakse harki). Normi puhul saab jäset viia kergelt peaaegu aluseni. Kui puusaliiges on aga ebapiisavalt arenenud, on tunda naksatus ja liigutus on piiratud.
Nihestuse korral on reieluupea tuharalihaste all ja jalg on lühenenud ning pööratud sisse­poole. Tuharavoldid on erinevad ehk asümmeetrilised.
Võidakse teha ultraheliuuring puusadest, et näha, kuidas on arenenud puusanapp ja reieluupea. Röntgenüles­võte puusast tehakse niinimetatud konna asendis, mis on vajalik selleks, et hinnata puusa­napa arengut, reieluupea luustumist ja nende omavahelist asetsemist.
Ravivõimalusi jagub
Oluline on alustada ravi võimalikult varakult. Last tuleb pidevalt n-ö konna asendis hoida. Selleks kasutatakse vastavaid padjaga pükse (abduktsioonipadi), mis on vajalik selleks, et puusanapp saaks hästi areneda. Selliseid pükse kantakse kuni 12 nädalat, vahel aga ka pikemat aega. Düsplaasiaga last ei tohi jalgadele toetada, kuni liiges on piisavalt arenenud.
Lapsega peab iga päev kuus kuni seitse korda võimlema ja tegema puusaringe ehk siis sarnast liigutust, mida kasutatakse ka liigese uurimisel.
Freijka patja kasutatakse juhul, kui eelnimetatud ravivõtted ei aita. See on kõvast materjalist pükste sarnane tugi, mis pannakse lapse jalgevahele. See hoiab jalad suuremas paindes kui pehme padi. Kipslahast kasutatakse siis, kui laps ei ole kuuendaks elukuuks paranenud. Ravi võib kesta mitmeid kuid.
Operatsioon võib vajalik olla puusaliigese nihestuse korral, kui liiges ei parane eelpool nimetatud meetodiga. Liiges avatakse, reieluupea viiakse oma õigesse kohta ning tugevdatakse liigest, et nihestus ei korduks.
Allikas: inimene.ee

Äripäev
25. November 2015, 12:36
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas