Putukate rünnakud võivad saada koleda tagajärje. Kuidas ennast kaitsta?

Vahel piisab ühest putukatorkest, et inimene saaks saatusliku allergilise šoki.
Vahel piisab ühest putukatorkest, et inimene saaks saatusliku allergilise šoki.Foto: wikipedia
Augustis murdis vaid üks herilasehammustus Lõuna-Eestis vabatahtliku päästja, kes vaatamata haiglaravile suri allergilisest šokist. Küsisime ITK allergoloogilt-immunoloogilt Krista Ressilt, mida selliste juhtumite ärahoidmiseks teha saab.

Kuidas anafülaktilised šokid välja kujunevad?

Anafülaktiline reaktsioon nii putukamürgile kui ka teistele vallandajatele võivad tekkida igas vanuses, aga tavaliselt tekivad sellised reaktsioonid korduval kokkupuutel vallandajaga. Seega, kui varem on putuka nõelamise järel tekkinud tugevad või ulatuslikud lokaalsed reaktsioonid, siis võib organism olla muutunud ülitundlikuks selle putuka mürgi suhtes ja järgmisel korral võib putuka piste järel tekkida ka raske allergiline reaktsioon, nn anafülaktiline šokk. Kui varasemalt ei ole putukapistet toimunud, siis ei ole raske allergilise reaktsiooni teke väga tõenäoline.

Kas perearstid või eriarstid võiksid juba ennetavalt välja kirjutada ravimeid ja inimene need oma reisikotti muretseda?
Kui varasemalt allergilist reaktsiooni esinenud ei ole, siis igaks juhuks ravimit, milleks on Epipen, endale muretseda ei ole tarvis.
Epipen on vajalik ikkagi juhul, kui inimesel on kõrge risk ägeda allergilise reaktsiooni tekkeks või on eelnevalt esinenud raskeid allergilisi reaktsioone, sest kordusrisk ägeda reaktsiooni tekkeks on väga kõrge.

Kas see ravim on ainult putukaallergia vastu või laieneb muudele anafülaktilistele šokkidele?
Antud ravim (Epipen – toim) on ette nähtud anafülaktilise šoki raviks, olgu see siis tingitud putukamürgist, toidust või mõnest muust vallandajast.

Mitu minutit aega on, kui ilmnevad tõsised šoki märgid, aga ravimit kaasas pole – mida inimene ise saab teha, kuni abi tuleb?
Enamasti tekivad anafülaktilised reaktsioonid 30 minuti jooksul pärast kokkupuudet allergeeniga, kuid raske reaktsiooni korral võib teadvusekaotus tekkida ka juba 1–2 minuti jooksul. Toiduallergiast tingitud reaktsioonid võivad kujuneda veidi aeglasemalt (15–30 minuti jooksul), aga putukamürgist tekkinud reaktsiooni palju kiiremini (kuni 5 minuti jooksul). Kui inimene on saanud putukalt nõelata, siis tavaliselt tekib nõelamiskohale turse, punetus, valulikkus, sügelus. Nõel tuleks kiiresti pärast pistet koos mürgikotiga eemaldada, et takistada mürgi edasist pääsemist organismi. Nõelamiskohale asetada külm kompress ja vajadusel kasutada valuvaigisteid või sügeluse vältimiseks antihistamiinseid ehk allergiavastaseid tablette (nt tsetirisiin, loratadiin, ebastiin jt). Kui on teada, et inimesel on varem tekkinud raske allergiline reaktsioon nõelamise järel või kui inimesel tekib mõni järgnevatest kaebustest, siis tuleks vältimatult kutsuda kiirabi või kannatanu ise kiiresti lähimasse meditsiiniasutusse toimetada.


Kaebused on:
? nõgeslööve ja/või naha­sügelus üle kogu keha;
? tugev paistetus kaela, suu või keele ümber;
? hingamisraskus, hingeldamine;
? iiveldus, krambid ja valu kõhus, oksendamine;
? minestamine, peavalu, uimasus.
Kindlasti ei tohiks ei putuka käest nõelata saanud ega ka toidust allergilise reaktsiooniga inimest vähemalt paari esimese tunni jooksul üksinda jätta.
mu.ee

Tasub teada:
Allergik peab olema ülimalt ettevaatlik
Kui inimesel on teada allergia putukamürgile, siis tuleks teha endast kõik, et mitte nõelata saada:
? elamute läheduses olevad mesilaste ja herilaste pesad tuleks hävitada ja likvideerida nende elupaikadeks sobivad kohad (nt kännud, õõnsad puutüved jne).
? väljas ära käi paljajalu ega lahtistes jalanõudes, soovitatav oleks kanda pikkade varrukatega/säärtega riideid
? ära kanna suuremustrilisi värvilisi riideid ning ära kasuta tugevalõhnalisi parfüüme ja kosmeetika
? toit ja jook kata kaanega (eriti õues süües) ning kontrolli alati toitu enne suhu panemist
? akende ette pane putukavõrgud
? autos sõites hoia aknad suletuna
? putuka lähedusse sattudes jää rahulikuks, eemaldu putukate juurest ning varja pea ja kael. Kindlasti ei tohi sattuda paanikasse ega vehkida kätega.

Äripäev
25. November 2015, 11:13
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas