Õige elustiil peletab diabeedi eemale

Kiired ja rasvased toidud on II tüüpi diabeedi ühed esilekutsujad.
Kiired ja rasvased toidud on II tüüpi diabeedi ühed esilekutsujad.Foto: Scanpix
Suhkruhaigus on aina enam ja enam meie ühiskonna üldist tervislikku seisundit hinnates jututeemaks. Aina rohkem on kõne all teema, et inimesed on ebatervislike eluviisidega ise endale tervisehäda kaela tõmbamas. Aga mis on aine, mis kogu seda kära põhjustab?

Insuliin on hormoon, mida keha sünteesib pankreases. Inimorganism vajab insuliini, et toidu kaudu saadav suhkur ehk glükoos saaks siseneda rakkudesse. Rakkudele on viimane väga oluline, kuna just läbi glükoosi ainevahetuse saavad need oma eksistentsiks vajaliku energia.

Keha kõige olulisem energiaallikas on glükoos. Glükoosi on võimalik vastavalt vajadusele kiiresti energiaks muundada. Seda läheb vaja siis, kui teeme füüsilist tööd või sporti, aga ka tõsise mõttetöö ajal. Lisaks vajavad aju ja närvisüsteem kõigi muude tegevuste taustal pidevat glükoosiga varustamist, et täita oma põhifunktsioone.

Kuidas insuliin toimib?

Insuliin stimuleerib keha rakke omandama glükoosi, et neil oleks hiljem energiat oma ülesannete täitmiseks. Samuti võimaldab insuliin talletada üleliigset suhkrut maksas glükogeenina, aga ka rasvkudedes.

Kui glükoos jõuab vereringesse, reageerib pankreas, vallandades insuliini verre. Pärast söögikorda toodab keha insuliini täpselt nii paraja hulga, et veres leiduva suhkru tase liiga kõrgeks ei tõuseks. Seega eritab pankreas pärast seda, kui enamik toitained on söömise järgselt rakkude poolt omastatud, vereringesse oluliselt vähem insuliini. Veresuhkru tase tõuseb selle tulemusena taas toitumiseelsele tasemele.

Mis juhtub ilma insuliinita?

Ilma piisava hulga insuliinita ei suuda enamik keha rakke veres leiduvat suhkrut omastada ega kasutada. Sellises olukorras rakud sisuliselt nälgivad, kuigi veresuhkru tase on väga kõrge. Hädaabinõuna asub keha otsima alternatiivseid energiaallikaid. See viib lõpuks rasvade lagundamiseni, mis võib esmapilgul paljudele meist tunduda unelmate täitumisena, aga selle protsessi kõrvalproduktina toodetakse ka kehale kahjulikke ketoone. See viib keha pH-taseme tasakaalust välja, mis tingib kogu keha mürgistust. Samuti asub keha energia puudujäägi tingimustes instinktiivselt eelistama elutähtsaid organeid nagu näiteks aju ja seega hakkab langema luu- ning lihasmass.

Normaalne veresuhkru tase enne söömist on 3,3–6 millimooli suhkrut liitris veres (mmol/l). Pärast söömist on normaalne veresuhkru tase harva üle 8,9 mmol/l, aga mitte kunagi üle 11,1 mmol/l.

Terve pankreas toodab pidevalt väikses koguses insuliini. Niipea, kui veresuhkur tõuseb, jõuab beetarakkudele pankreases selle kohta signaal, mis annab teada, et keha vajab lisainsuliini. Nende beetarakkude pinnal on sensorid, mis tunnetavad täpselt, kui palju insuliini keha täiendavalt vajab ja vastavalt sellele insuliini ka toodetakse. Kui veresuhkru tase langeb, siis täiendava insuliini pealevool lakkab ja beetarakud hoiavad üleliigset insuliini varuks. Kui need varud on ära kasutatud, toodetakse insuliini juurde.

Seega järgmisel korral, kui sööme, väljastab pankreas vereringesse täpselt sellise koguse insuliini, et viia veresuhkur söögikorra eelsele tasemele. See süsteem toimib ilma suhkruhaiguse ehk diabeedita inimestel väga hästi. Nende veresuhkru tase püsib normaalsel tasemel isegi siis, kui süüakse tavapärasest rohkem või kui ollakse pikalt söömata.

Kui ollakse täiesti söömata, siis lihtsalt lisainsuliini ei toodeta ja teised hormoonid, nagu glükagoon ja adrenaliin sekkuvad, et veresuhkur ei langeks liiga madalale.

Insuliini tootmise või omandamise häiret organismis tuntakse suhkruhaiguse ehk diabeedi nime all. Suhkruhaigus esineb, kui keha ei suuda veresuhkru tasakaalu säilitamiseks vajalikku kogust insuliini toota või ei suuda rakud ja koed toodetavat insuliini ära kasutada. Tuntakse I tüüpi ja II tüüpi diabeeti.

I tüüpi diabeet kujutab endas keha immuunsüsteemi häiret, mille käigus hävitab keha immuunsüsteem ekslikult rakud, mis insuliini toodavad. See diabeet areneb reeglina välja nooruses ja selle puhul tuleb kogu oma ülejäänud elu veresuhkru tasakaalus hoidmiseks insuliini süstida ning pöörata erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele.

Tunduvalt levinuma II tüüpi diabeedi korral toodab küll pankreas insuliini, aga kas mitte piisavalt, et hoida veresuhkru taset tasakaalus, või siis ei ole keha rakud ja koed võimelised toodetavat insuliini korralikult ära kasutama. II tüüpi diabeet on heaoluühiskonna haigus, mille põhjused peituvad väheses liikumises, ebaterves toitumises ja ülekaalulisuses, aga ka vananevas ühiskonnas.

II tüüpi diabeedi diagnoosi puhul võib olla piisav, kui jälgitakse oma veresuhkru taset ja pööratakse tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kuna tegu on aga progressiivse haigusega, siis võib lõpuks siiski ravimeid vaja minna, tavaliselt tablettide kujul.

Äripäev
25. November 2015, 10:17
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas