Lugeja küsib: kas riis tõesti sisaldab arseeni?

Riis armastab vett ja seda nii kasvukohas kui ka keedupotis. Veega koos imab taim maapinnast ka arseeni. Maapinda jõuab arseen väetiste ja taimekaitsevahenditega.
Riis armastab vett ja seda nii kasvukohas kui ka keedupotis. Veega koos imab taim maapinnast ka arseeni. Maapinda jõuab arseen väetiste ja taimekaitsevahenditega.Foto: Scanpix
Hiljuti teatas Rootsi toiduamet, tuginedes uuringutele, et riis ja riisitooted sisaldavad arseeni. Sarnaseid hoiatusi on väljastanud ka teiste riikide terviseametid. Kas tõesti on riis ohtlik ja kui palju seda süüa tohib?

Vastab veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo juhataja Piret Rajasalu.

Arseeni leidub toidus erinevate ühenditena, tervisele kahjulikem neist on anorgaaniline arseen. Arseeni kahjulik mõju tervisele ja sisaldus toidus on saanud Euroopa riikides viimastel aastatel palju tähelepanu. Erinevad liikmesriigid on analüüsinud arseenisisaldust toidus ning saadavust lähtuvalt rahvastiku toitumisuuringutest, 2014. aastal avaldas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) teadusliku hinnangu toidust anorgaanilise arseeni saamise kohta.

Arseeni leidub erinevates teraviljatoodetes, ka joogivees. Joogiveele ja mineraalveele on ka hetkel olemas kehtiv arseeni piirnorm. Riisi ja riisitoodete seos arseeni saadavusega on läbi erinevate uuringute leidnud kinnitust ning seetõttu peeti vajalikuks kehtestada arseeni piirnorm ka riisile ning riisitoodetele.

2016. aasta jaanuarist kohaldub komisjoni määrus 2015/1006, millega kehtestatakse piirnormid anorgaanilise arseeni sisaldusele riisis, riisivahvlites, riisiküpsistes ning imiku- ja väikelasetoitudes sisalduvale riisile. Uute piirnormide kohaselt on lubatud arseeni piirnormiks riisiküpsistes, riisivahvlites ja riisikoogikestes 0,30 mg/kg kohta. See tähendab, et riisigaletid, mille arseenisisaldus on alla 0,30 mg/kg kohta, loetakse inimesele ohutuks. Rootslaste uuringus viidatud keskmine arseenisisaldus riisigalettides oli 152 µg/kg ehk 0,15 mg/kg kohta, mis mahub normi sisse.

Eestis pole uuritud

Eestis ei ole riisi ega riisitoodete arseenisisaldust veel uuritud. Rootsi toiduamet analüüsis 2015. aastal 102 erinevas tootes (riisi (63 toodet), riisigaletid (11 toodet), keedetud riisipuder (9 toodet), riisil põhinevad hommikusöögikrõbinad (6 toodet), riisijook (5 toodet), gluteenivaba leib (4 toodet), gluteenivaba pasta (1 toode)) anorgaanilise arseeni sisaldust.

Keskmine anorgaanilise arseeni sisaldus toodetes oli 67 (min 3, maks 322) µg/kg.
Kõige kõrgem oli arseenisisaldus riisigalettides, keskmiselt 152 µg/kg (maks 322 µg/kg), järgnes täisterariis keskmiselt 117 µg/kg (maks 177 µg/kg).

Basmati ja jasmiiniriis sisaldas oluliselt vähem arseeni, keskmiselt 63 ja 69 µg/kg. Valmisputrudes, mis lisaks riisile sisaldasid 60–90% vett, oli keskmine arseenisisaldus 14 (10–17 µg/kg), riisijookides 8 (5–10 µg/kg). 18 uuritud toodet pärinesid mahepõllumajandusest. Võrreldes tava- ja mahetooteid ei täheldatud märkimisväärset erinevust toidu arseenisisalduses. Samuti ei olnud vahet, millisest riigist riis pärines.

Enamik uuritud tooteid vastas nõuetele ja arseenisisaldus mahtus määrusega kehtestatud piirnormi sisse. Rootsi uuringust ja tekkinud küsimuste vastuseid saab lugeda: http://www.livsmedelsverket.se/en/about-us/press/study-reveals-problems-with-arsenic-in-rice-and-rice-products/.

Valge kooritud riis on puhtam

Analüüsitulemustest lähtuvalt on valges kooritud riisis arseenisisaldus madalam kui täisterariisis.
Samas sisaldavad täisteratooted jälle rohkem vitamiine ning mineraalaineid.

Riisi soovitatakse keeta rohkes vees, sest rootslaste uuringule tuginedes vähendab see riisis sisalduva arseeni kogust kuni 70 protsenti. Toidus võib leiduda erinevaid keskkonnast pärinevaid saasteaineid (sh arseen), taimekaitsevahendite jääke või töötlemise käigus tekkinud kahjulikke ühendeid. Samas on neid toidus nii vähe, et need inimese tervist ei mõjuta.

Tarbides ühte konkreetset toitu liiga suurtes kogustes või pikaajaliselt, tekib võimalus, et kahjulikku ühendit saadakse toidust koguses, mis hakkab avaldama mõju tervisele.
Mitmekesise toidu saamiseks on hea valida söögi kõrvale igapäevaselt erinevaid lisandeid (kartul, pasta, riis, tatar jne), tarbida erinevaid puu- ja köögivilju, varieerida tooteid kaubamärkide/tootjate kaupa.

Eestis tarbitakse riisi tavapäraselt lisandina prae kõrvale või eraldi einena (risotto, pilaff, puder jne), harvem ka riisigalettide ja riisijoogina.

Sellise tarbimise juures ei tohiks riisist ja riisitoodetest saadava arseeni kogus tervisele ohtlikku taset ületada. Mitmekesise ja tasakaalustatud toiduvaliku osana võib riisi ja riisitooteid turvaliselt süüa.

Riisigalette pigem harva

Arseeni liiga suure saadavuse võib põhjustada riisijookide ja -galettide liiga suur tarbimine käsikäes ühekülgse toiduvalikuga. Väikelastele riisijoogid eraldi toidukorrana või joogiks toidu kõrvale ei ole kindlasti hea valik, samuti tasuks riisigalettidele eelistada siiski muid tooteid.

Piiratud toitumise puhul tasub kindlasti konsulteerida menüü muutmisel raviarstiga.

Rootsi teadlased soovitavad lastel süüa riisi ja riisitooteid mitte rohkem kui neli korda nädalas, arvestades, et nad toituvad mitmekülgselt. Riisigalette ei soovitata alla kuueaastastele lastele üldse.

Äripäev
25. November 2015, 10:11
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas