Jõulude paiku suureneb haigestumine “kõhugrippi”

Kõhugripp ehk äge kõhulahtisus, millega võib kaasneda oksendamine, on kogu maailmas laialt levinud äge
soolenakkus.

Talvisel haigusteperioodil võib märgata ka kõhugrippi haigestumise tõusu. Rahvasuus nimetatakse jõulude paiku tekkivat puhangut “mandariini kõhugripiks”, sest seda seostatakse mandariinide müügiletulekuga kauplustes. 

Selles tähelepanekus on oma tõde, sest kõhugripi peamisteks põhjustajateks on rotaviirus- või noroviirusnakkus, mis levivad suures osas mustade käte vahendusel.

Seetõttu on kätepesu ja värskete puu-ja juurviljade korralik pesemine äärmiselt tähtis. Täna ongi haigestumise sagedasim põhjus noroviirusnakkus (60–80% juhtudest), sest rotaviiruse levikut on suudetud seoses vaktsinatsiooniprogrammidega tõhusalt vähendada.

Millised on kõhugripi sümptomid ja kui pikalt haigus kestab?

Pärast mustade käte kaudu suhu sattumist hakkavad noroviirused seedekulglas paljunema ja haigusnähtude tekkeni kulub aega tavaliselt üks-kaks päeva. Mõnikord võivad aga haigusnähud tekkida üsna kiiresti – juba 10–12 tunni möödudes.

Haigus algab üsna järsku ja nakatunud inimene tunneb ennast väga haigena: vesine kõhulahtisus kõhuvaluhoogudega, iiveldus, oksendamine, külmavärinad, üldine väsimustunne, peavalu, lihasvalud. Umbes pooltel haigestunutel võib esineda ka väike palavik. Haigusnähud kestavad enamasti 24–60 tundi ja tavaliselt tervistutakse ilma jääknähtudeta ja täielikult.

Mida peab kõhulahtisuse puhul tähele panema?

Kõhulahtisusega võib tekkida tõsine vedeliku ja elektrolüütide defitsiit. Seetõttu on eriti imikute, väikelaste ja vanurite ning krooniliste haigustega patsientide puhul oluline jälgida, et ei tekiks rasket dehüdratsiooni (tõsist vedeliku kaotust).

Esimesed tundemärgid, mis näitavad, et organism on kaotanud palju vedelikku, on huulte ja keele kuivus ning naha halb seisund. Sel juhul tuleb pöörduda kiiresti arsti poole. Eriti väikelaste vanemad peavad väga hoolikalt jälgima, et laps saaks õigeaegselt arsti juurde viidud.

Toitumissoovitusi kõhulahtisuse korral.

Dehüdratsiooni vältimiseks tuleb piisavalt tarbida vedelikku. Juua võiks näiteks gaseerimata mineraalvett, kummeliteed või vähese suhkruga mahlajooke. Apteegis müüakse ka spetsiaalseid elektrolüütiderikka joogi valmistamiseks mõeldud aineid. Vältima peaks gaasiga jooke, koolajooke, õunamahla, jõujooke vms.

Peaks vältima rõõsa piima joomist, samas Lactobacillus piimahppebaktereid sisaldavad keefirijoogid on mõnigate uuringute kohaselt leevendava toimega.

Peaks hoiduma rasvasest ja lihtsuhkruid sisaldavast toidust, hästi ei sobi ka leib ja liha, mida on raske seedida. Vältima peaks vürtsiseid toite.

Tähtis on teada, et rinnapiimatoidul oleva imiku toitmist ei katkestataks! Rinnapiimatoidul olevale lapsele tuleb pakkuda sageli rinda, samuti võib jätkata imiku toitmist piimaseguga.

Last võib toita isu järgi, pakkuda talle vedelat putru, püreed, kisselli, jogurtit või keefiri. Ei tohi anda rõõska lehmapiima!

Toitudest sobivad kõhulahtisuse korral röstsai, riisipuder, banaan, mustika- ja rosinakissell.

Kuidas ravida?

Spetsiifilist ravimit kõhugripi vastu ei ole. Rahvusvahelised ravijuhised soovitavad ägeda kõhulahtisuse korral esimese abinõuna apteegi käsimüügis müüdavaid elektrolüütiderikkaid pulbreid joogi valmistamiseks, et asendada ja ennetada vedelikukadu.

Haigussümptomite leevendamiseks ja haiguse kestuse lühendamiseks on ravijuhistes soovitatud sooleadsorbenti Smecta (diosmektiit), seedetrakti töö normaliseerimiseks probiootikume Lactobacillus GG või Saccharomyces boulardii.

Kindlasti ei ole kõhugripi puhul esmavaliku ravimiks soole motoorikat pärssivad ravimid – kõhulahtisus on kaitsereaktsioon ja seda ei ole õige takistada soolemotoorikat pärssides.
Kõhulahtisuse leevendamiseks kasutatakse ka aktiivsütt või ränigeeli, aga need ained ei ole registreeritud ravimina, seega on nende toime ja efektiivseks raviks vajalikud kogused ebaselged.
Kokkuvõtteks rõhutame veelkord kätepesemise olulisust: käsi ei pea pesema mitte ainult see, kes on haige, vaid ka teised samas koosluses elavad inimesed. Samuti tuleb korralikult pesta poest ostetud puu- ja juurvilju, sest noroviirusega nakatunud isikud levitavad viirusi mõnikord juba enne haigusnähtude teket ja pärast paranemist veel kaks-kolm päeva kuni kaks nädalat.

Kasutatud kirjandus:
1. Jõemägi, E. 2010. Kõhuviiruste kuldaeg on talvel.
2. Himma, M. 2014. Eestis levivad kergesti nakkavad kõhuviirused. http://uudised.err.ee/v/eesti/336fe79b-bc94-48eb-8751-664d357dcc5d
3. Eesti Arst. Talvine oksendustõbi. https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Nadala-teemad/35698/talvine-oksendustobi
4. Tallinna Tervisekaitsetalitus CDC materjalide alusel. 2007. Noroviirusnakkus. Küsimused ja vastused. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/noro_faq.pdf
5. ESPGHAN/ESPID Evidence-based Guidelines for the Management of Acute Gastroenteritis in Children in Europe. Update 2014 - J Pediatr Gastroenterol Nutr. 2014; 59(1): 132-52

Äripäev
25. November 2015, 10:50
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas