Igal kolmandal rasedal on organismis liiga vähe D-vitamiini

Foolhappe ja vitamiini D omastamine toidust jäi uuringus veidi alla soovitatud määra, mistõttu tuleks raseduse ajal multivitamiine lisaks tarbida.
Foolhappe ja vitamiini D omastamine toidust jäi uuringus veidi alla soovitatud määra, mistõttu tuleks raseduse ajal multivitamiine lisaks tarbida.Foto: Raul Mee
Soome rasedad söövad enamasti tervislikult, kuid 30 protsenti emadest ei võtnud sisse kõigile rasedatele soovitatavat päevast annust 10 mikrogrammi D-vitamiini, kirjutas Soome arstide leht Mediuutiset.

See ilmnes suurest Kuopio sünnikohordi (KuBiCo) uuringust, mis selgitas, mis toimub lapseootuse ajal ja kuidas see mõjutab lapse hilisemat elu. 2012. aastal alanud uuringus on siiani ligi 3000 rasedat või juba sünnitanud naist ja 2500 last. Eesmärgiks on saada viie aasta jooksul andmeid 10 000 ema-lapse paari kohta. Nii ulatuslikku uuringut ei ole sel teemal Soomes varem tehtud.

Puu- ja köögivilju süüakse soovitatust rohkemgi
Loodustooteid kasutas raseduse ajal vähem kui kaks protsenti emadest, ja muuski osas väga suur osa rasedatest kasutas toidulisandeid mõõdukalt, ütles toitumise uurija, dotsent Sari Voutilainen Ida-Soome Ülikooli teaduskeskusest. “Raseduse ajal tuleb lisaks alkoholile ka teatavatest kala- ja maksaroogadest, samuti linaseemnetest ja -jahust loobuda,” rääkis ta. Lisaks on lagritsale ja kohvile esitatud kasutamispiirangud. Uuritavad järgisid neid piiranguid üldiselt väga korralikult ja vaid kolm protsenti naistest ületas kohvile seatud piirangu, kolm tassi päevas.
Samas sõid naised raseduse ajal köögivilju, marju ja puuvilju keskmiselt rohkem kui soovituslik pool kilo päevas. Kuid foolhappe ja vitamiini D omastamine toidust jäi veidi alla soovitatud määra, mistõttu tuleks raseduse ajal multivitamiine lisaks tarbida.

Iga kümnes kaebas depressiooni sümptomeid
Umbes iga kümnes ema kinnitas meeleolu uuringus kergeid depressiooni sümptomeid. Õnneks vaid pooled kurtjatest omasid sümptomeid, mis viitasid ka tegelikult depressioonile. Arvatakse, et sõltuvalt mõõtmise metoodikast kannatab raseduse ajal või pärast sünnitust vaimse ülekoormuse all 10–41 protsenti naistest.
Umbes neli protsenti uuringus osalejatest suitsetasid või teatasid, et on raseduse ajal alkoholi tarvitanud. Tubakatarbimise jälgi platsenta ainevahetusest leiti siiski paljude ema-lapse paari andmetest.
Professor Markku Pasanen Ida-Soome Ülikoolist märkis, et suitsetamine mõjutab platsenta ainevahetust, vähendades selles naissuguhormoonide tootmist ja samal ajal ka lapse sünnikaalu. Sellele võib lisada ka varasemate uuringute teadmised, et rasedusaegne suitsetamine suurendab oksüdatiivset stressi platsentas ja lootes.
Terviseuudised

Äripäev
25. November 2015, 15:51
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas