Ettevaatust, happevihmad ründavad

Söömine ja joomine on meile eluliselt vajalik. Selleks, et neelata toitu või vedelikku ja alustada seedimisprotsessi, peab meie suu nõuetekohaselt toimima. Toit peab olema piisavalt peenestatud ja ilma hammasteta ei saa inimene mitmekülgset toitu tarbida, kirjutas Ode hambaravi suuhügienist Terje Altosaar.

Hamba kulumist esineb üha rohkem nii täiskasvanutel kui ka lastel. Hammaste kulumine on mittebakteriaalne hambakõvakudede kadu, mis hõlmab kolme mõistet: atritsioon, abrasioon ja erosioon. Need nähtused võivad esineda iseseisvalt või omavahel kombineeritult.

Muu kui katubakterite happe põhjustatud (keemiliste protsesside tagajärjel) hamba kõvakoe pindmist happelist kahjustust nimetatakse erosiooniks. Hape söövitab ehk demineraliseerib hambapinda, muutes selle pehmeks ja kiiresti kuluvaks. Kõik happed, nii inimkehas olevad kui ka välistest allikatest pärinevad, suudavad demineraliseerida emaili ja seeläbi põhjustada ka erosiooni. (Email lahustub alates pH 5,5, dentiin pH 6,2 alates.) Enamikul juhtudel suudab hambapind end ise taastada, kasutades süljes leiduvat kaltsiumi, mis neutraliseerib suu happelist keskkonda. Sellele kaasa aitavateks teguriteks on vähene süljeeritus ja üldhaigused

Sagedasemad kahjustused
Toitumisest tingitud erosioon tekib happeliste jookide ja tsitrusviljade liigtarbimise tagajärjel. Kahjustus avaldub enamasti ülemiste esihammaste välimistel pindadel. Hammaste igemepoolsesse kolmandikku moodustuvad pindmised läikivad lohud. Karastavate jookide tarbimise kogused on tähelepanuväärselt suurenenud, samuti on toimunud muutused vanuserühmade lõikes. Mõned alkohoolsed joogid, näiteks kuivad veinid, on ka happelised... Eriti kahjulik võib erosioon olla väikelastele, juhul kui lutipudelist jootmist kasutatakse väga pikka aega ning lutipudel täidab ka lapse rahustaja rolli.
- Kutsealane erosioon kujuneb inimestel, kes oma töös puutuvad kokku hapetega ja nt kroomi, vesinikkloriidi-, väävel- ja lämmastikhappe aurudega saastatud õhuga. Kahjustus ilmneb esihammaste lõikeservadel, sest neid mõjutab väliskeskkond kõige enam. Töökeskkonna ohutusstandardid välistavad üldiselt seda tüüpi erosiooni tekke. Seoses tööga on hammaste erosiooni täheldatud:
- ujujatel, kes regulaarselt basseinides võivad puutuda kokku liigse happesusega;
- professionaalsetel veini­degusteerijatel.
- Maosisu tagasiheitest ehk regurgitatsioonist põhjustatud erosioon võib olla seotud psüühiliste toitumishäirete nagu anorexia nervosa või buliimiaga, gastroesofageaalse refluksiga (GERD), alkoholismiga. Sel juhul kahjustuvad kõigepealt ülemiste hammaste sisemised pinnad.
- Idiopaatilist erosiooni kutsub esile inimese enda sülg (üldhaigused, ravimite kõrvalmõju), narkootiliste ainete kasutamine (vähendab sülje eritumist) jne.

Keele erinevad piirkonnad
Muutused elustiilis on suurendanud välimiste happeallikate mõju suurenemist. Viimastel aastatel ei ole suurenenud mitte üksnes happeliste toitude ja jookide tarbimine: toimunud on muutused ka harjumustes ja elustiilis üldse. Kahtlemata on suurenenud tervisliku toitumise osatähtsus, ning see omakorda on kaasa toonud puuviljade ja köögiviljade suurema tarbimise. Üha rohkem inimesi hakkab taime­toitlasteks, see aga on happeline dieet. Söömise sagedus muutub: suureneb kergete einete (näksimiste) osakaal ja väheneb korraliku toidu söömine kodus. Tsitruselised ja teised puuviljad, marjad, happelised karastus- ja energiajoogid ning jäätee on tavalisimad hamba­erosiooni põhjustajad. Kahjustuse ulatuse tekkimise juures on tähtis happe kontaktaeg hambaga. Näiteks võib hammaste tundlikkuse puhul täheldada sesoonsust, mis kaasneb maasikate ja õunte valmimisega. Sidruniga kuuma teed juues kujuneb happelise vedeliku kontaktaeg pikaks ning sageli on see hambaid lõhkuv tegevus igaõhtune rutiin.

Spordijoogid pole head
Regulaarse sportimise propageerimine on üldiselt tervisele kasulik, kuid suur ja sage happeliste spordijookide tarbimine võib osutuda probleeme tekitavaks. Liiga pikale venivad kardiotrennid võivad olla hammaste tervisele negatiivselt mõjuvad, kuna trenni vältel väheneb sülje tootmine. Sülg sisaldab mineraale, mis varustavad hambaid vajalike toitainetega ning neutraliseerivad happeid. Uurijad võrdlesid vastupidavussportlasi mittesportlastega ning leidsid, et kardiotrenni tegevaid katsealuseid vaevas hammaste erosioon, mis väljendub hambaemaili järkjärgulises kulumises. Mida rohkem aega nädalas kardiotrennile kulutada, seda suurem risk on ka hambaaukude tekkeks, väidab uuring. Lisaks on hammaste suureks vaenlaseks kõiksugu happelised spordijoogid ja energiageelid, mida vastupidavussportlased kasutavad. Nende tarbimine ainult soodustab hambakaariese teket. Kuna suus on vähem sülge, tuleks suud niisutada pikemate kardiotreeningute vältel puhta veega. Suhkruvaba (ksülitooliga) närimiskummi mälumine trenni jooksul aitab süljetootlikkust suurendada. Vastupidi ülalnimetatule on ka ebatervislikke elustiile, mis võivad põhjustad hambaerosiooni. Narkootiliste ainete ecstacy (3.4. methylenedioxy-methamphetamine) kasutamine vähendab sülje eritumist. Kuiva suu korral suurenenud madala pH-tasemega jookide tarbimist seostatakse samuti hambaerosiooniga. Tavaliselt pärineb hambaemaili lahustav hape toiduainetest.
Hape, mis hambaid söövitab, võib suhu sattuda ka seedeelundkonnast. Maost pärit hape satub hammastega kontakti kas oksendades või reflukshaiguse ehk gastroösofageaalne tagasivooluhaiguse korral. Seedetraktihaiguste korral avalduvad sümptomid enamasti ka suuõõnes. Kuid kliiniline pilt võib olla väga erinev. Mao ülehappesuse ja reflukshaiguse korral põhjustab suhu sattuv maohape lisaks limaskesta söövitamisele ka hammaste erosiooni. Refluksi korral on neelu tagaseina limaskest punetav. Neid sümptomeid on kogenud hambaarstil kerge märgata ja suunata patsient vajadusel edasistele uuringutele oma pere- või eriarsti juurde. Seedetrakti distaalsete osade haigused avalduvad enamjaolt ka suulimaskestal kas stomatiidi, aftide või haavanditena. B-grupi vitamiinide puudus või nende häiritud imendumine seedetraktist avalduvad glossiidi või stomatiidina. Suuõõnes võib inimene tunnetada kroonilist kurguvalu, suukuivust või näiteks põletavat keelt.
Mõned (näiteks vererõhu) ravimid võivad põhjustada sülje happelisemaks muutumist. Sellisel juhul n-ö ligunevad hambad happelises süljekeskkonnas pidevalt, mille tagajärjel need piltlikult lahustuvad. Sajad ravimid allergiate, depressiooni, südamehaiguste ja vererõhu kontrollimiseks põhjustavad suu kuivust. Kui suus pole piisavalt sülge, võib see hammaste kehvas tervises avalduda juba mõne kuuga.
Erosiooniga kaasnevad tundlikkuse nähud, sest pehmenenud hamba pindmise kihi kulu(ta)mise järel paljastuvad hambaluu kanalid vahendavad valu kaitsereaktsioonina hambanärvile. Tüüpiliselt tekib valureaktsioon hambakaelte harjamisel või kuivatamisel. Võib kaasneda ka hammaste lõikeservade kiire kulumine. Selline erosiivne atritsioon kulutab ühtlaselt kõiki hambaid, mille tagajärjel kahjustub permanentselt hambumus. Kulumise ulatudes üle emaili-dentiini piiri tekivad hammaste mälumispindadele negatiivsed lohukesed, sest hambaluu lahustub juba ph 6,2 juures (võrrelduna emaili ph 4,5–5,5-ga), mistõttu kulub kiiremini.

Miks hambad kuluvad?
Atritsioon on hambakudede kadu ehk hammaste lühenemine, mis on tingitud tugevast hammaste üksteise vastu hõõrdumisest. Esineb nii füsioloogilist (normaalset, mitte­haiguslikku) kui ka haiguslikku atritsiooni, mida tihti ei ole võimalik teineteisest kliiniliselt eristada. Füsioloogilisel hammaste kulumisel kahjustuvad kõigepealt esihammaste lõikeservad, seejärel purihammaste mälumispinnad. Kulumise tagajärjel paljastunud hambaluu ehk dentiin on pruunika värvuse ja nõgusa kujuga ning ümbritsetud valge emailiservaga. Hammaste kulumisel ja lühenemisel kaob kontakt kõrvalhammaste vahel. Haiguslikku hammaste kulumist põhjustavad vale hambumus, hammastekiristus, hambastruktuuri ja hambakudede kahjustumine. Selle tagajärjel muutuvad hambad tundlikuks. Kergema kulumise korral saab lõikeservad taastada täidisega. Raskematel juhtudel taastatakse hambumuskõrgus proteetilise (asendava) raviga.

Tasub teada:
Hamba emaili erosiooni riskitegurid
? Tsitrusviljade söömine tihedamini kui 2 × päevas
? Karastusjookide tarbimine 4–6 või rohkem kordi nädalas
? Spordijookide tarbimine (1 × nädalas või rohkem)
? Õunaäädika tarvitamine (1 × nädalas või rohkem)
? Söömishäired
? Oksendamine (1 × nädalas või rohkem)
? GERD (gastroesophageal reflux disease)
? Stimuleerimata sülje madal eritumiskiirus (<0,1 ml / min)
? Bruksism
? Mõõdukas atritsioon

Hammaste tervise seisukohalt positiivse elustiili muutusega seonduvad probleemkohad:
? sagedane spordijookide tarbimine (happelised)
? üldine suurenenud karastusjookide tarbimine järjest nooremalt
? suurenenud kergete einete (näksimiste) osakaal,
? vähenenud kõrge toiteväärtusega toidukordade arv
? suurenenud puuviljade ja köögiviljade tarbimine sagedaste vahepaladena
? taimetoitlus (happeline dieet, mis võib lisaks tekitada organismis ka hammastele vajalike oluliste ainete puudust)
? kõrge töödeldud ja konserveeritud toidu hulk (marineeritud köögiviljad, kastmed ja jogurt)
? “tervislikum” või kultuursem alkohoolsete jookide tarbimine (kuivade veinide)
? olulisi emaili kahjustusi põhjustab mahlajookide liigtarbimine (enim lastel)
? liiga pikaajaline lutipudelist jootmine, janujoogiks muu kui puhas vesi
? lapsed ja noored võtavad mahlade/karastusjookide tarbimise harjumuse kaasa ka täiskasvanuikka, selle asemel, et juua janujoogina puhast vett.

Mis on mis
? Erosioon
Keemiline, mitte katubakterite poolt põhjustatud hamba kõvakoe happeline kahjustus.
? Atritsioon
Hammaste kulumine hammas-hamba-vastu kontaktis.
? Abrasioon
Võõrkeha poolt põhjustatud kulumine, enamasti hambakaela piirkonnas.
? Abfraktsioon
Hhambakaela defekt, mille põhjustajaks on düsfunktsioonist tingitud suured mälumisjõud, mis on hammast ebasoodsalt “väänates” murdnud hambakaelale defekti.

 

Äripäev
25. November 2015, 15:39
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas