Andropaus on elu loomulik osa

Noore mehe eluviisid mõjutavad tervist vanaduspõlves.
Noore mehe eluviisid mõjutavad tervist vanaduspõlves.Foto: Scanpix
Sarnaselt naistega langeb ka meestel alates 50. eluaastast hormoonide tase, mille tulemusel väheneb seksuaalne huvi ja üldine füüsiline jõud. Erinevalt naistest on meestel hormonaalsed muutused hiilivad ega tekita järske kehalisi muutusi.

Andropausiga seotud küsimustele vastab Medita kliiniku androloog-uroloog Kristo Ausmees.

Kuidas selgitada lahti mõistet andropaus? On see tervisehäire või pigem miski muu?

Andropaus on meeste üleminekuiga, mida seostatakse meessuguhormooni taseme languse ja laiemalt hormonaalse tasakaalu muutumisega mehe organismis. Andropausi riskifaktorid on paljuski sarnased mitmete teiste vananemisega seotud üldhaigustega. Alkohol ja tubakas ning nende pikaajaline tarvitamine mõjutab väga tugevalt meesuguhormooni tootmist ja taset organismis. Samuti  stress ja ületöötamine, kroonilised üldhaigused, ülekaalulisus.

Mõjutavad ka varasemad munandi patoloogiad. 95% meessuguhormoonist toodetakse meestel munandites, seega kroonilised põletikud, traumad, ka munandi laskumishäired on tõsine risk hilisemaks andropausi tekkeks. Samuti on välja toodud, et keskmisest väiksem munandimaht võib põhjustada madalat testosterooni tootmist mehe organismis.

Termin andropaus tuleb kreekakeelsetest sõnadest andro ja pausis ning otsetõlkes tähendab see mehelikusse lõppu või pidurdumist. Andropaus on vananemisega seonduv muutus, mis mõjutab alates 50. eluaastast suuremat hulka meestest.

Kas on võimalik välja tuua, mil moel erineb andropaus menopausist?

Hormonaalse tasakaalu muutus on meestel hiiliv ja pole võrreldav naistel esinevate järskude kehaliste muutustega. Andropaus on pikaajaline organismi muutus, mida paljud mehed peavadki vananemisega kaasas käivaks paratamatuseks. Tegelikkuses aga mõjutavad andropausi kujunemist elustiil ja keskkonnafaktorid ning üldine tervislik seisund.

Kui naistel algab menopaus umbes 50ndate eluaastate algul, siis kas andropausi puhul saab ka rääkida mingist tüüpilisemast algusajast?

Üldiselt on kaebused hästi aeglase kuluga. Uuringutega on näidatud, et meessugu-hormoonide tase langeb enim 30 ja 50 eluaasta vahel, seejärel enamasti stabiliseerub. Keskmiselt langeb testosterooni tase tervel täisealisel mehel 1% aastas.

Andropausist on hakatud just viimasel aastakümnel rohkem rääkima. Kas seda probleemi varasemalt ei olnud/on olnud väga vähe või sellest lihtsalt on varem vähem räägitud (kui nt naistest ja menopausist)?

Selleks on mitu põhjust. Esiteks on heal lapsel mitu nime, mõni aeg tagasi oli kasutusel nimetus hilisalgusega hormoondefitsiit. Täna arutatakse, et võib-olla oleks õigem termin testosterooni puudulikkus. Siiski arvan, et andropaus on suupärane ja meeste üleminekuiga üsna hästi iseloomustav nimetus.

Teiseks, hormonaalse tasakaalu muutus on meestel hiiliv ja pole võrreldav järskude kehaliste muutustega naistel. Seega on see pikaajaline organismi muutus, mida paljud mehed peavadki vananemisega kaasas käivaks paratamatuseks.

Kolmandaks polnud pikka aega selgeid seisukohti, kuidas andropausi diagnoosida ja ravida. Tänaseks on ka see probleem lahendatud ja annab paremad võimalused meeste tervise kontrolliks ning jälgimiseks.

Millistel puhkudel või tingimustel on andropaus mehe jaoks raske kogeda ja kas mehed saavad ise midagi ära teha, et see elukvaliteeti liiga palju ei halvendaks?

Elujõudu ja -tuge saab inimene eelkõige perekonnast ja lähedastest. Ma annan odava, kuid hästi toimiva mõtte, kuidas saavutada, et teie lapselapsed kahe-kolme­kümne aasta pärast teile pai teeksid. Tehke täna ise pai, nii otseses kui ka kaudses mõttes, nii oma lähedastele, lastele kui ka elukaaslasele. Uskuge, see tasub ennast mitmekordselt ära.

Investeerimine, eelkõige ajalise ressursi osas oma lähedastesse on väga vajalik. Aga loomulikult ka tervislikud eluviisid, ühiskondlik aktiivsus ja sotsiaalne suhtlemine aitavad elujõudu säilitada.

Mis tüüpi ravimeid andropausi leevendamiseks kasutatakse?

Sarnaselt naistega kasutatakse hormoonasendusravi. Haiguse varases järgus on tihti abi ka riskitegurite vähendamisest ja elustiili muutusest.

Hormoonasendusravi on saadaval süstelahuste ja suukaudselt manustatavate kapslitena, teatud erijuhtudel kasutatakse ka nahale kinnitatavaid ja ravimit imendavat plaastrit. Siiski on viimase ravimvormi kasutamine väheste uuringute tõttu veel lapsekingades.

Kas andropausi sümptomite ilmnemisel peaks mees pöörduma arsti poole või ei ole see vajalik? Kui arstivisiit on vajalik, siis kas pigem pöörduda perearsti või meestearsti poole?

Mõistlik oleks enda tervist kontrollida ka enne kaebuste ilmnemist, soovitatavalt korra aastas. Vererõhk, kolesterool, veresuhkur, eesnäärme verenäitaja PSA ja testosteroon võiksid olla parameetrid, mille väärtust iga mees teab sarnaselt isikukoodi ja koduse aadressiga. Samuti peaks ta mäletama laste ja abikaasa sünnipäevi ning pulma-aastapäeva, see on ka lihtne võimalus jälgida mehe mälu funktsiooni.

Kaebuste puudumisel võiksid tavauuringud olla perearsti juures, vajadusel sealt suunamisega eriarstile. Hormoon­asendusravi määramine ja edasine jälgimine peaksid toimuma meestearsti või endokrinoloogi juures.

Milliste kaebustega andropausis mehed reeglina arstile pöörduvad? Kas diagnoos tuleb neile üllatusena?

Andropausi tunnusteks on energia vähenemine, seksuaalse huvi langus, lihase- ja liigesevalud, lihasjõu langus, psüühiline ebastabiilsus, kerge ärrituvus ja depressiivsus, tööstress. Arsti juurde toob neid mehi enamasti erektsioonivõime langus, see kaebus on ohusignaaliks ka südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeriski tõusule.

Kuigi Eesti meeste teadlikkus terviseriskidest on viimase kümnendi jooksul oluliselt paranenud, ei tea siiski suur osa mehi täna oma peamisi tervisenäitajaid ja pole kuulnud testosteroonist ega selle langusega seonduvatest terviseriskidest.

Kuidas hindate andropausis meeste ravisoostumust: on nad altid jälgima elustiilimuutusi?

Küsiksin pigem nii: kas Eesti mees peaks vananemist häbenema? Ei peaks. Vananemine on protsess, millel on väga palju erinevaid tahke. Ja kindlasti palju rohkem positiivseid kui negatiivseid. Elu ja selle osana ka vananemist tuleb nautida.

Eesti mees peaks pigem häbenema seda, kui õhtul töölt koju tulles võtab õllepudeli ja lösutab diivanil, kui samal ajal oleks võimalik veeta aega koos perega või sportida. Õnneks on neid mehi Eestis üha vähem, kes niimoodi diivanit ja enda tervist kulutavad. Ja sellest tulenevalt on nad teadlikumad andropausi põhjustest ja mõjust ning motiveeritumad vajadusel hormoonasendusravi võtma.

Kuivõrd mõjutavad noore mehe eluviisid tema vanaduspõlve?

Mõjutavad väga oluliselt. Mida rohkem me seda teadvustame, seda tervemad me tulevikus oleme ja seda kauem elame.

Uuringute alusel hindab vanuses alla 30 eluaasta oma tervist heaks või väga heaks ligi 75% Eesti meestest, üle 60aastaste hulgas on see protsent 10.

Kui tänastest noortest kasvõi pool hindaks oma tervist 20–30 aasta pärast hindele 4 või 5, oleks see väga oluline muutus.

Palju on räägitud Eesti mehe vähesest enesehoolitsusest ja hirmust arsti külastada. Olete kindlasti kokku puutunud ka teisest rahvusest patsientidega ja lähiriikide kogemusega. Kas probleem on tõepoolest Eesti mehes või siiski lihtsalt mehes?

Probleem on ühiskonnas, milles me pikalt elasime. Nõukogude mees oli masin, kes suitsetas, jõi viina ja töötas kohati ebanormaalsetes tingimustes ega tohtinud olla haige. Need, kellel terviseriskid avaldusid, lükati kõrvale. Seega, kui mees ka oli haige, ei tohtinud ta seda tunnistada, rügades insuldi või infarktini.

Õnneks on Eestis niisugune mõttemaailm taandunud. Kui veel paarkümmend aastat tagasi oli nii Eestis kui ka Vene­maal mehe keskmine oodatav eluiga 64 aastat, siis praegu on see meil tõusnud 72 aasta peale, Venemaal aga jäänud samaks.

Meie riik on veel nii noor, 20 aastaga on raske tervisekäitumisest tulenevaid suuri arenguid näha. Küll aga peaks pilt muutuma järgmise paarikümne aasta jooksul.

Põlvkond, kes on sündinud Eesti vabariigis, on märksa terviseteadlikum, nad oskavad end rohkem hoida kui minu põlvkond, kes sündis Breþnevi ajal.

Äripäev
25. November 2015, 09:40
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas