Alkoholi reegel: vähem on parem!

Alkoholitarvitamine on osa meie igapäevaelust ja suurem osa inimesi tarvitavad alkoholi mõõdukalt. Samas on teada, et inimesed kalduvad enda tarvitatavaid alkoholikoguseid väiksemaks pidama kui need tegelikult on. Seepärast on oluline teada alkoholitarvitamise riskipiire ja teadvustada, kui sageli ja millistes kogustes tegelikult alkoholi tarvitatakse. Täiesti ohutuid alkoholikoguseid ei ole olemas.

Otseselt alkoholitarvitamisest tingitud haiguste tõttu kaotas Eestis 2014. aastal elu 460 inimest – 105 naist ja 355 meest.

Sagedasemad otseselt alkoholitarvitamisest tingitud surmapõhjused Eestis on maksa alkoholtõbi (tsirroos, äge hepatiit, 40% juhtudest), alkohoolne kardiomüopaatia (15%), alkoholimürgistused (27%) ja alkoholitarvitamisest tingitud rasked psüühikahäired (raske võõrutussündroom, deliirium, 13%). Lisaks neile haigustele on alkoholi liigtarvitamine otseselt või kaudselt seotud umbes 60 erineva haigusseisundi tekkega. 

Kuigi alkohol on aastast 1988 lisatud kantserogeensete ehk vähki tekitavate ainete loetellu, ei teadvusta inimesed sageli alkoholitarvitamist kui vähi riskifaktorit.

2014. aasta Maailma Vähiuuringute Agentuuri (IARC) raport rõhutab alkoholi ja vähi tekkeriski seoseid. Kui näiteks alkohoolse maksatsirroosi põhjuseks peetakse suurte (meestel üle 40 g absoluutset alkoholi päevas) alkoholikoguste pikaajalist (üle 5 aasta) regulaarset tarvitamist, siis regulaarne väikestes kogustes alkoholitarvitamine (10–20 g absoluutset alkoholi päevas) on seotud suurenenud riskiga suuõõne, kõri, neelu, söögitoru, jämesoole, maksa, pankrease ja naistel ka rinnanäärme vähi tekkega.

Ohtlik ka südamele

Vähiuuringute raporti sõnum on, et ükski kogus alkoholi ei ole tervisele täiesti ohutu ja alkohol suurendab erinevate paikmete vähihaiguse tekkeriski. Samale järeldusele jõuti ka hiljuti avaldatud 12 riigi ligi 115 000 inimest hõlmanud nelja-aastases jälgimisuuringus. Leiti, et vähene alkoholitarvitamine (10–20 g päevas) vähendas küll 24% südameataki riski, kuid suurendas samal ajal 51% alkoholiga seotud vähijuhtumite teket.

Suurima vähkitekitava mõjuga oli kange alkohol, kuid ka veini ja õlle regulaarne tarvitamine suurendasid oluliselt vähiriski.

Nii nagu alkoholitarvitamise ja vähi seosed ei pruugi olla inimestele laialt teada, ei teadvustata alati ka regulaarse alkoholitarvitamise kahjustavat mõju südametervisele. Jah, väikeste koguste (10–15 g absoluutset alkoholi) tarvitamine koos toiduga teatud vanuses – arvatakse, et selleks vanusegrupiks on 50–65 eluaastat, võib vähendada südameataki riski. Samas suuremate alkoholikoguste tarvitamine on selgelt kahjustava toimega nii südamele kui ka kogu kehale.

Alkohoolset kardiomüopaatiat ehk südamelihase lõtvumist leitakse kõige sagedamini meestel vanuses 35–50 eluaastat. Selle haiguse ilmnemisele on tavaliselt eelnenud aastatepikkune (5–10 aastat) pidev suuremates kogustes alkoholi tarvitamine (meestel üle 40 g absoluutset alkoholi korraga).

Arsti poole pöördutakse siis, kui tekivad sellised alkohoolse kardiomüopaatia nähud, nagu hingeldus ja õhupuudus, jalgade tursumine, süvenev väsimus ja jõuetus, südamekloppimine. Selleks ajaks on südamelihas aga juba raskelt kahjustunud ja vaid alkoholitarvitamise täielik lõpetamine ning vajalike ravimite korralik kasutamine aitab teatud aja jooksul südamel tööd edasi teha.

Märkamatu maksahaigus

Viie kuni kümne aasta pikkune pidev suurtes kogustes (enam kui 40–60 g päevas) alkoholi tarvitamine põhjustab ka alkohoolset maksahaigust.

Alkohoolse maksahaiguse hulka kuuluvad sellised haigused nagu rasvmaks, mis tekib peaaegu kõigil suurte koguste tarvitajatel, alkohoolne hepatiit ehk maksapõletik, mis teatud juhtudel võib väga raskelt kulgeda ja surma põhjustada, ning alkohoolne maksatsirroos.

Nagu alkohoolne kardiomüopaatia, nii tekib ka alkohoolne maksahaigus sageli märkamatult, kuni ühel hetkel võidakse märgata pidevalt suuremaks muutuvat kõhuümbermõõtu, tunda ebamugavust, rõhumistunnet kõhus.

Selleks hetkeks on aga normaalne maksakude pöördumatult asendunud suures osas mittefunktsioneeriva sidekoega, mis põhjustab vedeliku kogunemist kõhuõõnde, veritsusi, verejooksu söögitorust ja viib maksapuudulikkuse tekkeni.

Loobumine täielikult alkoholitarvitamisest, korralik toitumine ja vajalikud ravimid aitavad olukorda leevendada.

Äripäev
25. November 2015, 09:53
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas