Aju kooliks tippvormi

Liikumine ja õige toit on lapse ajule vajalikud.
Liikumine ja õige toit on lapse ajule vajalikud.Foto: Raul Mee
Sügis on märkamatult kätte jõudnud ja uus õppeaasta alanud. Koolimajad pakatavad puhkuselt naasnud õpilaste suvemuljetest ja energiast. Kuidas õpilased saaksid jagu keskendumisraskustest, krjutab Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg.

Küllap mäletavad nii lapsevanemad kui ka lapsed ise, et seda viimast oli kevadel veel õige napilt alles ja mõtted ei tahtnud kuidagi enam õppetööl püsida. Kuidas oleks võimalik seda head energianivood ja keskendumisvõimet läbi aasta ülal hoida? Öeldakse, et terves kehas terve vaim, mis on kahtlemata õige, aga veel kitsamalt tasuks keskenduda sellele, mida vajab hea sooritus- ja keskendumisvõime ülalhoidmiseks meie aju.

Meie juhtorgan aju koosneb peamiselt veest ja rasvast, millest on moodustatud umbes sada miljardit ajurakku ehk neuronit. Need väiksed hallid ajurakud ongi vastutavad meie mõtlemis-, õppimis-, tunnete- ja tunnetusmaailma eest. Aga kõike seda ei saa teha nii-öelda vee ja leiva pealt. Aju on väga näljane organ ja asub meie kehasisese “toitumisahela” tipus – see tähendab, et aju asub esimesena tarbima toitaineid meie söödavast toidust. Neuronid vajavad oma õppimisvõime alalhoidmiseks ja arendamiseks häid rasvu, proteiine, liitsüsivesikuid, mikroelemente ehk vitamiine, mineraale ning viimase, kuid mitte vähemtähtsana ka vett.
Neuroneid võib visualiseerida kui väljasirutatud käsi, mis puutuvad vaevu kokku teiste neuronitega ja loovad selliselt uskumatult keerukaid võrgustikke. Aju on pidevas muutumises, tundlik ja tõhus. Ajurakkude vahel luuakse pidevalt uusi sidemeid, et talletada omandatud teavet ja seostada seda juba varem õpituga. Vanad ja kasutamata ühendused katkevad ning kaovad. See ajurakkude vaheliste ühenduste loomise protsess toimub läbi kogu inimese arengu. Nii luuakse pidevalt seoseid klassi­ruumis ja sellest väljaspool omandatu ning kogetu vahel ning põimitakse neid teadmisi omamoodi andmebaasi ja kujundatakse selle põhjal lapse iseloomu. Tooraine nende ühenduste loomiseks ja ka kärpimiseks pärineb aga meie igapäevasest toidust.

Kasutatakse signaale
Et neuronitevahelises võrgustikus infot edastada kasutatakse omamoodi elektrokeemilisi signaale. Nende keemiliste impulsside kaudu luuakse seosed verbaalsete, emotsionaalsete ja motoorse mälu vahel. Need impulsid on otseses seoses meeleolu ja käitumisega. Samuti mõjutavad need valmisolekut uute teadmiste vastuvõtuks ehk õppimiseks ning üleüldist erksust. Ka nende impulsside jaoks olulisi keemilisi ühendeid toodetakse ajus ja meie igapäevasest söödavast toidust.

Närvisignaalide tarbeks vajalike ühendite tootmiseks läheb ajus vaja proteiine, vitamiine ja mineraale. Samuti läheb vaja toidust saadavat energiat, et reguleerida ajurakkude kasvu ja muutumist. Neuronite suurimateks vaenlasteks on meid ümbritsevast keskkonnast organismi jõudvad mürgid, aga samas ka meie kehas toodetavad toksilised ühendid. Nende mürkide vastu võitlemisel on oluline osa toidust saadavatel antioksüdantidel. On tõestatud, et antioksüdantidevaesed toidud soodustavad haiguste levikut ja haigestumist. Oma kõrge rasvasisalduse tõttu on aju eriti haavatav ja vajab seega enda kaitseks ohtralt antioksüdante.

Tõenäoliselt on üllatav kuulda, et aju tervise tagamiseks läheb ennekõike vaja rasvu – häid rasvu. Siin ei ole iseenesest midagi imekspandavat, kuna 60% aju tahkest osast koosneb rasvadest – täpsemalt polüküllastumata rasvadest. Nende eripära on, et nende struktuur sisaldab väga vähe või mitte üldse kaksiksidemeid ning seetõttu aitavad need ülal hoida väga paindlike ja dünaamilisi rakumembraane, mis suudavad suurepäraselt saata ning võtta vastu informatsiooni.

Seda vastupidiselt küllastunud ja transrasvadele, mis üheltpoolt tõrjuvad häid rasvu ning teisalt ei suuda luua paindlikke rakumembraane. Jäigad rakumembraanid ei võimalda aga enam ajul muutuda ja õppimise käigus uusi vajalikke sidemeid luua. Ka on trans- ja küllastunud rasvade puhul täheldatud, et need pärsivad üleüldiselt ajusisest infovahetust ja silmaaju koordinatsiooni ning takistavad ajurakkude ainevahetust. Viimane tähendab, et ühelt poolt ei võimalda need varustada ajurakke piisava hulga hapnikuga ja teisalt ei suuda tagada jääk­ainete ärajuhtimist. Ülaltoodust lähtuvalt on ülimalt oluline pöörata tähelepanu oma lapse toitumisharjumustele, kuna enamjaolt küllastunud ja transrasvadest kubisevatest koogikestest, küpsistest, friikartulitest ja praetud lihast toituvate laste aju areneb välja sootuks teistsugune, kui lastel, kes söövad näiteks keedetud kala, pähklivõid, oliiviõliga valmistatud salateid, muna ning lahjat liha. Parimad hea rasva allikad ongi näiteks kala, pähklid ja erinevad seemned, mis sisaldavad oomega-3-rasvhappeid.

Heade rasvade kõrval teiseks oluliseks aju toiduks on kahtlemata proteiinid ehk valgud. Need varustavad aju aminohapetega, mida kasutatakse ajurakkude tugistruktuuride ehitusplokkidena ja närviimpulssideks vajalike keemiliste ühendite tootmiseks. Näiteks moodustatakse kalkunilihas ja piimas leiduvast trüptofaanist heaolutunnet tekitavat hormooni nimega serotoniin. Mandlites, avokaados, banaanides ja lihas leiduvast aminohappest türosiin toodetakse hormooni nimega dopamiin, mida seostatakse elutahte ja entusiasmiga. Aminohapetest moodustatakse ka võimsaid antioksüdante, mille abil kaitstakse DNAd ja teisi rakukomponente kahjustuste eest. Proteiinidest moodustatakse rakumembraanis leiduvad retseptorid, mis on abiks rakkudevahelises kommunikatsioonis.

Valke leidub nii tervislikes kui ka ebatervislikes toitudes. Näiteks on pähklid üks väga hea proteiini allikas. Samas, kui toorestes mandlites leidub nii häid rasvu, valke, aga ka rohkelt vitamiine ja mineraalaineid, siis röstitud ja maitsestatud pähklitest on kõik kasulikud õlid eemaldatud.

Lisaainetega ettevaatust
Tuleb arvestada, et kuumutamine võib kasulikke õlisid kahjustada ja maitseained sisaldavad sageli kemikaale, mis võivad põhjustada käitumishäireid. Sarnase näite võib tuua kanalihast, mida on võimalik pakkuda küpsetatult, aga ka tainas ja frititult. Samuti kala­liha puhul, mida hautades on võimalik säilitada kõik head rasvad ja valgud, samas kui tainas praetult pakub see ohtralt küllastunud ning transrasvu, rääkimata tarbetutest kaloritest. Viimase näitena võib veel tuua jogurti, mis orgaanilisel kujul ehk hormoonide ja pestitsiitideta ning näiteks koos värskete puuviljadega süües pakub ohtralt valke ning seedimisele kasulikke baktereid. Samas leidub kaubandusvõrgus ka jogurteid, milles on kasutatud toiduvärve, ohtralt suhkrut ja ahvatluseks on veel puistatud peale maiustusi. Sellisest jogurtist on rohkem kahju kui kasu.

Tänapäeva probleemiks on suhkruliig. Kui sellega juba hommikusöögil liialdada, põhjustab see energia vabanemist, mis võib tingida rahutust, koolipingis nihelemist, peavalusid, keskendumisraskusi, aga ka uimasust.

Äripäev
25. November 2015, 12:24
Vaata EST või RUS arhiivi