Vitamiin viib immuunrakud soolestikku

A-vitamiini hea allikas on ka rasvane kala.
A-vitamiini hea allikas on ka rasvane kala.Foto: Scanpix
Uuringu tulemused näitavad, et oluline immuunrakkude kogum, mis kaitseb organismi nakkuse eest, võiks ilma A-vitamiinilt saadavate juhisteta hävida, vahendas Science Daily.

Rühm USAs asuva Purdue Ülikooli teadlasi tegi kindlaks,  et kaks kolmest immuunraku tüübist vajavad retinoiinhapet (imendunud A-vitamiinist pärinev metaboliit), et soolestikus oma õige koht üles leida.

“A-vitamiini puudus suurendab vastuvõtlikkust haigustele ning põhjustab immuunrakkude kontsentratsiooni vähenemist soolestikku ääristavas limaskestas,” ütles uuringut juhtinud Purdue Ülikooli professor ning mikrobioloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Chang Kim.

“Soovisime kindlaks teha vitamiini rolli immuunsüsteemis ning leida, millist mõju avaldab see rakkudele ja bioloogilistele protsessidele. Mida rohkem on meil teada üksikasju immuunsüsteemi tööst, seda paremini suudame välja töötada ravimeetodeid infektsiooni, autoimmuunhaiguste ja põletikuliste haiguste vastu,” rääkis Kim.
Immuunsüsteemis asub kaht tüüpi rakke, mis teevad koostööd, et organismi nakkusest vabastada: kaasasündinud immuunrakud, kaasasündinud lümfoidrakud ja leukotsüüdid, mis toimivad kiiresti ja on nakkuse kõrvaldamiseks vahetult olemas; teiseks adaptiivsed immuunrakud, T-rakud ja B-rakud, mis ilmuvad hiljem, kuid on patogeeni suhtes spetsiifilised ja suudavad seda tõhusamalt tappa või neutraliseerida.

Kuidas rakud paiknevad?

Kõik kaasasündinud immuunrakud toodetakse luuüdis, ent lõpuks asuvad nad ümber teistesse kehapiirkondadesse. Kaasasündinud lümfoidrakud paiknevad kaitsekudedes. Kuigi teatakse, et kaasasündinud lümfoidrakud on koondunud soolestikku, pole Kimi sõnul siiski teada, kuidas nad sinna tee leidsid.

Enne lõplikku sihtpunkti liikumist kogunevad kaasasündinud lümfoidrakud kõigepealt lümfisõlmedesse ning just siin avaldab retinoiinhape toimet kahele kolmest rakkude kogumist, mis peavad soolestikku jõudma. Kim tegi koos kolleegidega kindlaks, et retinoiinhape aktiveerib rakkudes konkreetsed retseptorid, mis toimivad soolestiku poole suunda näitavate vahenditena. Kui kaasasündinud immuunrakud seejärel läbi vereringe liiguvad, haarduvad retseptorid soolestiku molekulide külge ja hoiavad rakud paigal.

“Oluline on, et need rakud oleksid koondunud limaskesta kaitsekudedesse, mitte ei paikneks laiali hajutatult kogu organismis, sest just nende kudede kaudu sisenevad paljud bakteriaalsed, viiruslikud ja parasiitnakkused,” ütles Kim. “Nüüd, kui me oleme nende rakkude liikumissüsteemi välja selgitanud, võime  sellega pisut mängida ja vaadata, mis rakkude käitumist ja toimimist muudab.”

Uuringu läbiviimisel kasutati nii rakukultuure kui hiiri.

Terves süsteemis paiknevad need kaasasündinud immuunrakud epiteelirakkude barjääri all sooleservas. Kui patogeen kohale jõuab ja epiteelibarjäärist läbi tungib, on kaasasündinud immuunrakud juba ootamas.

Kaasasündinud immuunrakud annavad häire laiema immuunsusreaktsiooni aktiveerimiseks ja ründavad patogeeni, et takistada sellel kaugemale koe sisse tungimist või vereringesse jõudmist, kirjeldas Kim. Varem on Kim avastanud, et A-vitamiin reguleerib ka T-rakkude migratsiooni.

“Huvitav on märkida, et kaasasündinud ja adaptiivsetel immuunrakkudel on migratsiooniks ühine A-vitamiini poolt reguleeritav tee,” ütles ta. “Siiski on olemas selged erinevused ja programmid, mis reguleerivad erinevat tüüpi rakkude ja isegi nende alamhulkade migratsiooni,” lisas Kim.

Vitamiinid tervisele toeks

Tegemist ei ole ainsa vitamiiniga, mis teadaolevalt immuunrakkude migratsiooni reguleerib. Kimi sõnul on täheldatud, et ka D-vitamiin toimib sarnasel viisil ja juhib immuunrakkude liikumist nahka.

“Me teame, et see, mida me sööme, mõjutab märkimisväärselt meie üldist tervist ja immuunsust,” ütles ta. Kuigi on olemas ka teisi olulisi immuunsüsteemi toimimist reguleerivaid faktoreid, võib vitamiinide rolli pidada Kimi sõnul märkimisväärseks. Viisi, kuidas see molekulaarsel tasandil toimib, on hakatud üha rohkem uurima.
A-vitamiini head allikad on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. A-vitamiini leidub veel piimatoodetes ja kalarasvas.

A-vitamiini provitamiini  ß-karotiini leidub taimsetes toiduainetes, näiteks porgandites ja tumerohelistes lehtköögiviljades. Järgmiseks kavatseb Kim uurida täpsemalt molekulaarradu, mis on seotud kaasasündinud lümfoidrakkude migratsiooniga soolestikku ja teistesse organitesse.

Äripäev
23. November 2015, 15:36
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas