Vaikne epideemia - osteporoos

Lülisambamurd on salakaval ja ei anna tihti valugi. Kahtlustada võib seda siis, kui inimene muutub 3 cm lühemaks ja tõmbab liikudes kühmu.
Lülisambamurd on salakaval ja ei anna tihti valugi. Kahtlustada võib seda siis, kui inimene muutub 3 cm lühemaks ja tõmbab liikudes kühmu.Foto: Andras Kralla
Sageli arvatakse, et inimese luustik on muutumatu ja jääv, justkui oleksid meie luud kivist. Igapäevane reaalsus, kuigi silma eest varjatud, on see, et luukude uueneb kogu aeg nii nagu kõik teised koed inimorganismis. Keskmiselt uueneb luustik iga 10 aasta järel.

See tähendab, et ööpäevas kaotab luustik umbes 500 mg kaltsiumi. Sellise kao edukaks asendamiseks on väga oluline, et igapäevane toiduvalik sisaldaks piisavalt kaltsiumi kas teadliku toiduvaliku või kaltsiumilisandite näol. Luustik kasvab ja areneb nooruses ning luutippmass saavutatakse umbes 30. eluaastates. Edaspidi luustik järk-järgult vananeb ja nõrgeneb nii nagu kõik teised organid. Positiivne on, et mida kõrgem on nooruses saavutatud luutippmass, seda kauem võtab aega luustiku nõrgnemine ja seda kaugemale lükkub ohtlik luude hõrenemise haigus osteoporoos.  

Tõuseb luumurru risk

Osteoporoos on luustiku hõrenemine sellises ulatuses, et märkimisväärselt on tõusnud luumurdude risk. Esimese osteoporoosist tingitud luumurru ajaks on inimene reegline kaotanud u 50% oma esialgsest luutippmassist. Tänapäeval, kui inimesed elavad järjest kauem, on osteoporoos muutunud üha suuremaks probleemiks: iga minut saab kaks inimest Euroopas osteoporoosiga seotud luumurru, iga kolmas üle 50aastane naine kannatab osteoporoosiga seotud luumurru tõttu, sest  80% neist ei saa toidust piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini.
Osteoporoosi on raske avastada, sest see ei tekita reeglina valu, enne kui tekivad luumurrud, mis põhjustavad sageli valust palju suuremaid kannatusi. Sagedasemad osteoporoosist tingitud luumurrud on randme-, lülisambas lülikehade- ja reieluukaelamurd.  

Lülisambamurd on kõige salakavalam, sest siis ei murdu luud pooleks nagu puuoks, vaid need murduvad sissepoole, mis tähendab, et lülikehad vajuvad kokku. Lülikeha murd lülisambas võib kaasa tuua mõned kuud kestva seljavalu, kuid teinekord on see täiesti valutu. Kui murdunud on juba mitu lülikeha, siis paistab see välja pisut küüru vajunud selja ja paar sentimeetrit vähenenud kehapikkuse kaudu. Kui avastate,  et olete pärast 40. eluaastat pikkuses kaotanud rohkem kui kolm sentimeetrit, on see kindel märk luumurdudest lülisambas, mis vajavad arstlikku tähelepanu.

Taastumine vaevaline

Reieluukaela murd on kõige tüsilikum, sest see takistab inimese liikuvust ja sellepärast on taastumine reieluukaelamurrust kõige vaevalisem. Valgetel naistel on elu jooksul risk saada reieluukaelamurdu ühel kuuest, seega on see võrreldav rinnavähi esinemissagedusega, mis on 1:9 naisest.

Reieluukaelamurrust taastumist takistab võimetus liikuda: suremus aasta jooksul pärast traumat on 20%, kahe aasta jooksul 40%. Ligikaudu 50% neist, kes taastuvad reieluukaelamurrust, vajavad elu lõpuni liikumiseks abivahendeid, sealhulgas 25% vajavad hooldusravi elu lõpuni. Kõige rohkem on osteoporoosist ohustatud naised üle 55 ja mehed üle 65 eluaasta, sest selles eas kaob suguhormoonide kaitsev mõju luustikule, mistõttu füsioloogiline  luude lammutumine ületab ülekaalukalt luude taastamisprotsesse.

Õnneks on osteporoosi ennetamine võimalik ja väga paljuski igaühe enda kätes: kõige olulisem on kaltsiumi- ja D-vitamiinirikas toit ja mõõdukas füüsiline koormus. Kuna osteoporoos on haigus, mis kujuneb aeglaselt, siis on ka ennetuslikest meetemest kasu, kui neid rakendada pika aja, aastate vältel ning regulaarselt.  
Samal ajal on oluline vältida või vähemalt piirata luu ainevahetust kahjustavaid harjumusi: suitsetamist, kohvi, alkoholi või kihisevate jookide joomist ja ülemäärast soola tarvitamist.

Kaltsium on luude peamine ehituskivi. Neil, kellel on juba normist madalam luutihedus, on soovitatav lisaks tavatoidule tarvitada kaltsiumilisandeid 500 mg – 1000 mg päevas. Nii nagu kividest ei saa tugevat müüri korraliku seguta, ei saa ka kaltsiumist tugevaid luid ilma D-vitamiinita. See on vajalik kaltsiumi adekvaatseks imendumiseks ja kinnistamiseks luudesse. D-vitamiinist sõltub väga palju ja on teada, et Eestis katab keskmine toidulaud vaid 10% igapäevasest vajadusest, seega soovitatakse normaalse luutihedusega inimestel sügistalvisel perioodil tarvitada 800–1000 tingühikut D-vitamiini päevas, vähenenud luutiheduse puhul aastaringselt. D-vitamiini adekvaatne tase on ka oluline, pidades silmas kukkumisi. Kuna D-vitamiin osaleb ka lihastöös, siis madal tase suurendab kukkumisriski, mis omakorda on oluline riskifaktor luumurdude tekkeks. Uuringud näitavad, et vähemalt 800 toimeühiku D-vitamiini regulaarne tarvitamine vähendab lihasnõrkusest tingitud kukkumisriski kuni 72%.

Lisaks kaltsiumile ja D-vitamiini regulaarsele tarbimisele mõjub väga positiivselt luude tervisele ka regulaarne füüsiline koormus. Kui me teeme tööd või trenni, siis keha saadab luudele pidevalt signaale, et on vaja tugevamaid luid selleks, et koormusega efektiivselt hakkama saada. Seega raskem töö või treening aitab luid tugevdada, samas passiivsus ja väheldane koormus ütleb kehale, et meil pole tugevamaid luid vaja.

Kõige kahjulikum on luudele liikumatus: kahe nädalaga kaotaks inimene voodihaigena niisama palju luumassi kui sama inimene normaalse tervisliku eluviisi juures kahe aastaga!

Äripäev
23. November 2015, 14:28
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas