Rasedad peaksid kindlasti kaaluma vaktsineerimist gripi ja läkaköha vastu

Vaktsineerimine ei ole raseduse ajal keelatud, kuid teatud vaktsiinidega tuleb olla ettevaatlik.
Vaktsineerimine ei ole raseduse ajal keelatud, kuid teatud vaktsiinidega tuleb olla ettevaatlik.Foto: Scanpix
Tartu Ülikooli arstiteaduste tudeng Katrin Sõnajalg tõi Eesti arstide päevadel rasedate vaktsineerimisest kõneldes välja, et tegemist on teemaga, kus ka meedikud soovitusi
andes vahel ebakindlust tunnevad.

Sõnajalg tõdes, et teema on tõepoolest mitmetahuline. Ühelt poolt on vaktsiine, mida rasedatele soovitatakse, kuna ema haigestumine teatud tõbedesse võib loodet ohustada. Teisalt on aga vaktsiine, mis on rasedatele vastunäidustatud, kuna võivad lootele teoreetiliselt ohtlikud olla.

Raseda vaktsineerimisel tuleb lähtuda printsiibist, et inaktiveeritud vaktsiinid (nt gripi, A-hepatiidi, puukentsefaliidi vastu) ning komponentvaktsiinid (nt B-hepatiidi, läkaköha, meningokoki ja pneumokoki vastu) on rasedale ohutud ning seega lubatud. Samas elusvaktsiine (nt tuulerõuged, leetrid, mumps, punetised, kollapalavik) peaks raseduse ajal vältima.

Teemasse selguse toomiseks liigitas Sõnajalg vaktsiinid soovituslikeks, lubatuteks ning potentsiaalselt ohtlikeks.

Soovitatud vaktsiinid

Haigused, mille vastu soovitatakse rasedaid kindlasti vaktsineerida, on gripp ja läkaköha. Sõnajalg selgitas, et raseduse ajal, eriti kolmandas trimestris, tekivad naise organismis füsioloogilised muutused, eelkõige immuunsüsteemis, kardiovaskulaarses süsteemis ja hingamissüsteemis. Toimuvate muutuste tõttu on rase vastuvõtlikum haigustüsistuste tekkimisele. Teisalt on vaktsineerimine vajalik ka vastsündinu kaitseks: platsentat läbivad raseduse käigus IgG-tüüpi antikehad, mis aitavad last esimestel elukuudel kaitsta. Lisaks saab vastsündinu rinnapiimast ema IgA-tüüpi antikehi.

Uuringud on näidanud, et kõige suurem läkaköhavastaste IgG-tüüpi antikehade platsentaarne ülekandumine lootele esineb raseduse viimasel neljal nädalal. Seetõttu soovitatakse rasedaid vaktsineerida läkaköha booster-vaktsiiniga Tdap kolmandal trimestril. Just lapse kaitsele mõeldes on soovitatav vaktsineerida kõiki rasedaid, sõltumata varasematest vaktsinatsioonidest.

Sellise vaktsineerimise tõhususe näitena tõi Sõnajalg välja Ühendkuningriigid (UK), kus pärast 2012. aasta aprillis vallandunud läkaköha puhangut käivitati läkaköha vaktsiini manustamise programm. Haigestumine läkaköhasse oli puhangu ajal UK-s 20 aasta kõrgeim. Haigestumine oli suur ka alla kolme kuu vanuste imikute seas. Selle vanusegrupi haigestumise alusel hinnatakse läkaköha aktiivsust ühiskonnas, mis tähendab, et aktiivsus oli kõrge.
Läkaköha vaktsineerimise programmi alustati rasedatel 2012. oktoobris. See nägi ette, et läkaköha vaktsiin manustatakse rasedatele kolmandal trimestril, ideaalis 28.–32. rasedusnädalal. Eesmärk oli kujundada imikutel kuni esimese läkaköha vaktsiini saamiseni (UK riikliku programmi alusel tehakse see teisel elukuul, meil kolmandal elukuul) immuunkaitse emalt üle kanduvate IgG antikehade abil.

Praegu on läkaköha aktiivsus UKs endiselt kõrge, küll aga näitab programmi efektiivsust asjaolu, et suurim haigestumise langus on esinenud alla kuue kuu vanuste laste seas, kes on olnud just rasedate vaktsineerimisprogrammi sihtgrupp. Detsembris 2014 oli UKs läkaköha vaktsiiniga hõlmatus rasedate seas 62,3%, oktoobris 2012 oli hõlmatus 43,7%.

Sõnajalg tõdes, et sellisel kujul lastele immuunsuse loomise juures esineb ka vastuolusid.
Mõned uuringud on näidanud, et kui panustada ema vaktsineerimisele ja üle kanduvate antikehadega loodavale kaitsele, võib see vähendada imiku immuunreaktsiooni lapseea vaktsiinidele. Võib laieneda haavatavuse aken lapseeas manustatud esimese vaktsiini ja esimese booster-doosi vahel.

“Samas tuleb mõelda sellele, et olulisim on pisikesi kaitsta esimestel elukuudel, mil suremus on kõige suurem. Seetõttu me ei peaks seda haavatavuse akent nii väga kartma,” leidis Sõnajalg.

Gripivaktsiini puhul kehib soovitus, et vaktsineerida tuleks enne gripihooaja algust (oktoobrit), kuid võib vaktsineerida kogu hooaja vältel. Immuunsuse tekkimiseks kulub aega kaks nädalat. Rasedate puhul on eriti oluline, et kaitse oleks olemas teisel ja kolmandal trimestril. Gripivaktsiin on soovitatud lastele alates kuuendast elukuust.
Rasedate vaktsineerimine võimaldab kujundada lapsel passiivse immuunkaitse esimesteks elukuudeks, mil last veel vaktsineerida ei saa.

Sõnajalg tõi välja, et kuigi grippi haigestumine rasedate seas on sama sage kui üldpopulatsioonis, on neil komplikatsioonide esinemine tunduvalt sagedasem.Näiteks viimase gripipandeemia ajal 2009. aastal vajas USA-s 32% grippi haigestunud rasedatest haiglaravi, üldpopulatsioonis vajas haiglaravi 8% haigestunutest.

Hospitaliseeritud rasedatest 9% vajas intensiivravi, neist 20%-l diagnoositi kopsupõletik, mis on kõige sagedasem tüsistus rasedatel. Seega üldpopulatsiooniga võrreldes vajasid rasedad seitse korda sagedamini haiglaravi ning 4,3 korda sagedamini intensiivravi. Gripi surmajuhtudest moodustavad 4–13% rasedad naised.

Gripitüsistused võivad rasedatel olla kardiaalsed tüsistused, pneumoonia, raseduse katkemine, samuti enneaegselt ja madala sünnikaaluga või surnult sündinud laps, aga ka sünnidefektid lapsel. Sõnajala sõnul pole tuvastatud, et gripiviirus ise oleks teratogeenne, kuid loodet võib kahjustada rasedal esinev kõrge palavik. Gripivaktsiin ei pruugi 100% hoida ära grippi haigestumist, kuid kergendab haiguse kulgu, kinnitas Sõnajalg.

On näidatud, et vaktsineeritud rasedate seas väheneb hospitaliseerimise vajadus ja tüsistuste hulk. Uuringud kinnitavad, et rasedatele on gripivaktsiin turvaline ning see ei mõjuta loote arengut. Rasedale võivad ohtlikud olla elus nõrgestatud vaktsiinid: MMR-vaktsiin (leetrid, mumps, punetised) ning tuulerõugete vaktsiin. Nende puhul esineb hüpoteetiline võimalus elusa vaktsiinikomponendi ülekandumiseks lootele. Kui naist on raseduse ajal siiski (teadmatusest) vaktsineeritud, ei ole see näidustus raseduse katkestamiseks.

Vaktsiin pärast sünnitust

Punetiste ja leetrite puhangu korral tuleks naine vaktsineerida kohe pärast sünnitust, et kaitsta last. Vaktsineerida tuleks ka raseda lähedasi. Esimene MMR-i vastane vaktsineerimine tehakse lapsele ühe aasta vanuses.
Kui naine on põdenud leetreid, mumpsi, punetisi või on eelnevalt vaktsineeritud kahe MMR doosiga, pole teda vaktsineerida vaja.

Siin on aga üks erand. 1980–1992 sündinutele soovitatakse korduvvaktsineerimist ühe MMR doosiga. Põhjuseks on sel ajavahemikul kasutatud Venemaalt toodud ebastabiilse kvaliteediga vaktsiin, mistõttu on sel ajal sündinud inimesed saanud vaid ühe usaldusväärse MMR-doosi. Efektiivse immuunkaitse kujundamiseks on vajalik kaks doosi.  Seega ei pruugi immuunkaitse leetrite, mumpsi, punetiste vastu olla piisav.

Kui naine on täielikult vaktsineerimata, tuleks planeerida esimene MMRi vaktsiini annus üks kuni kolm kuud enne rasestumist. Teine annus manustatakse pärast sünnitust.

Ka tuulerõugete vastu vaktsineerimine peaks toimuma kahe annusega, juhul kui naine pole haigust põdenud ja ei ole vaktsineeritud.

Esimene annus tuleks manustada üks kuni kolm kuud enne rasestumist ja teine pärast sünnitust.
Kollapalaviku vaktsiin on nn reisivaktsiin. Tegemist on elusvaktsiiniga, mida peetakse rasedale teoreeriliselt ohtlikuks.

Kollapalaviku levikualadel soovitatakse selle haiguse vastu vaktsineerida kõiki inimesi, sest kollapalavik võib kulgeda väga raskelt. Kollapalaviku vaktsiini on rasedatel vähe uuritud, kuid üks uuring on näidanud suurenenud spontaansete abortide arvu.

Võimalike riskide tõttu lootele tuleks selle vaktsiini manustamist rasedale kaaluda ainult juhul, kui kollapalaviku piirkonda reisimine on vältimatu ning risk nakatuda kaalub üle vaktsineerimisest tulenevad riskid. Kui muudel juhtudel pole rinnaga toitmine vastunäidustus vaktsineerimisele, siis kollapalaviku vaktsiin on ka siin erand.

Lubatud vaktsiinid

Nagu sissejuhatuses mainitud, on kõik inaktiveeritud ning komponentvaktsiinid rasedale põhimõtteliselt lubatud. Vaktsiinidest, mida on vajaduse korral lubatud rasedale manustada, tõi Sõnajalg välja B-hepatiidi ja A-hepatiidi vaktsiinid, pneumokokivaktsiini, meningokokivaktsiini. Raseda vaktsineerimine nende vaktsiinidega on näidustatud eeskätt juhul, kui esineb kõrge nakatumisrisk. Soovituslik on riskigrupi patsiente vaktsineerida siiski enne rasestumist.

A-hepatiidi, pneumokoki ja meningokoki vaktsiine on rasedatel vähem uuritud ning puudub põhjalik info ohutuse kohta raseduse ajal. B-hepatiidi vaktsiini on uuritud rohkem. Rasedat soovitatakse vaktsineerida B-hepatiidi suhtes, kui esineb kõrgem nakatumisrisk. Varasemalt B-hepatiidi suhtes vaktsineerimata rasedat võib immuniseerida täieliku skeemi alusel.

Eestis peaks rase olema vaktsineeritud ka puukentsefaliidi vastu.

Puukentsefaliidi vaktsiin sisaldab inaktiveeritud viirust ning on seega raseduse ajal lubatud ning ohutu. Eesti paikneb puukentsefaliidi endeemilises piirkonnas ja seetõttu soovitatakse vaktsineerida kõiki isikuid alates esimesest eluaastast, kes viibivad sageli puukide levikualal. Vaktsineerimist peaks soovitama individuaalsest vajadusest lähtuvalt, arvestades näiteks raseda eluviise ja elupaika.

Lõpetuseks soovitaski Sõnajalg selgitada juba raseduse planeerimise etapis välja, mille vastu naine on vaktsineeritud ja millised vaktsiinid võiks veel enne rasestumist ära teha. Raseduse ajal peaks aga kindlasti soovitama vaktsineerimist gripi ja läkaköha vastu.

Äripäev
23. November 2015, 15:20
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas