Piima on praktiliselt võimatu asendada

Piima tuleks juua pool liitrit kuni liiter päevas.
Piima tuleks juua pool liitrit kuni liiter päevas.Foto: Reepik
Piimateadlase Tiiu-Maie Lahe hinnangul on lehmapiim kasvavale organismile hädavajalik ja praktiliselt asendamatu toiduaine. Seetõttu ei tohiks tema sõnul ükski inimene enda ega oma pere toidusedelist piimatooteid ilma arsti ettekirjutuseta välja arvata.

“Inimesed kipuvad üha sagedamini süüdistama valest toitumisest, vähesest füüsilisest aktiivsusest või muudest tervisehädadest tingitud seedehäiretes piima ja otsustavad ilma arstiga konsulteerimata piimatooted menüüst välja arvata,” lausus Laht. Haiguslikud seisundid, mille puhul tuleb piimatoodete osakaalu vähendada, on eestlaste seas aga harvad ning kindlasti ei tohiks seda otsust teha ilma vastava diagnoosita, rõhutas ta.

Tegelikult piima väljaarvamine menüüst terviseprobleeme ei lahenda – pigem tekib organismis piima komponentide, näiteks  valkude, kaltsiumi ja vitamiinide defitsiit ning varem või hiljem annab keha seepeale hoopis tõsisemat häirekella.

Inimkonna evolutsiooni jooksul on toidu koostis pidevalt muutunud, aga arvatavasti suurimad muutused leidsid tema sõnul aset siis, kui kodustati kariloomad, hakati lüpsma kitsi ja hiljem lehmi. See juhtus umbes 10 000 aastat tagasi.
“Samal ajal tekkis geenimutatsioon, mis võimaldas paremini kasutada toidus piimasuhkrut ja omastada laktoosi,” jätkas teadlane. Soomes on piima tarvitatud vähemasti 4500 aastat, Eestis tõenäoliselt kauem.

Piim on Lahe sõnul unikaalselt tasakaalustatud toitainete segu – keha tehtud bioloogiline vedelik. Selles on kõik hädapärased põhi- ning mikrotoitained, et tagada rakkude kasv ja funktsioneerimine. “Pikka aega on piim olnud inimesehakatise ainuke toit. Erandlik on see, et piima saavad kasutada ka teised imetajad, see sobib toiduna kõigile,” jätkas Laht.

Piima koostises on määratud üle 200 000 keemilise ühendi. Süsivesikutest sisaldab see peamiselt laktoosi. Piim pole Lahe sõnul ka iial steriilne, sest see sisaldab alati baktereid, näiteks probiootilisi baktereid.  “Piimas on enam-vähem kõik vitamiinid, mis on inimesele vajalikud,” lisas ta.

Toiduallergial ja toidutalumatusel mitu etappi

Toiduallergia on immuunsüsteemi reaktsioon. Miks on ikkagi piimavalgu allergiat palju rohkem kui varem? Lahe sõnul peitub vastus teistsuguses elukeskkonnas ja selles, et muutunud on ülejäänud toidu koostis.
“See on nagu lego kokkupanek, kus  enne reaktsiooni tekkimist on mitmeid etappe,” jätkas teadlane. 50–60 aastat tagasi piimavalgu allergiat praktiliselt polnud. “Samas piima koostis ei ole muutunud ja see polegi muudetav. Siin peavad olema muud põhjused.”

Toidutalumatus pole Lahe kinnitusel immuunsüstreemi reaktsioon. Enamasti on see reaktsioon säilitus- või näiteks värvainele. “Arvatakse, et kuni 20%-l Eesti inimestest võiks olla piima talumisega probleeme,” jätkas Laht. Need inimesed võiksid kasutada hapupiimatooteid, probiootilisi jogurteid jne.

“Sel juhul pole seedimisega probleeme. Igal juhul on vaja enda peal testida, mis maitseb, mis sobib,” rääkis Laht.
Rõõsk piim on sageli välistatud nende puhul, kel on ärritatud soole sündroomi või sooltepõletik – neile sobib hapupiim paremini.

Sellistele inimestele soovitatakse ka kaua valminud juustu, kus laktoosi sisuliselt enam pole.
Laht lisas, et piimavalkude allergia läheb enamasti koolieas üle, sest seedimise mehhanismid küpsevad selleks ajaks lõpuni.

Tänapäeval saab teha geeniteste

Igasugused valgudieedid ja sportlaste valgusegud võivad Lahe sõnul tekitada probleeme. “Mis puudutab kohupiima, siis on oht, et seda süüakse üle. Kohupiim on suuresti valk ja inimese seedesüsteem valguliiga väga hästi ei talu.”  Laht selgitas, et me talume oma toidus kõige halvemini väga suurt valguliiga, mis kohupiim iseenesest just ongi. Imikute puhul paistab see välja tervisehädadena.

“Näiteks kui viiekuusele poisile anti kohupiima isu järgi, hakkas tal väga paha ja tal võis diagnoosida kõik ainevahetushaigused. Kui see eksperiment lõpetati, jooksis normaalne pilt paika,” sõnas ta.

 

Piimateadlane müütidest, mida kiputakse uskuma

VÄIDE:
Lehmapiim teeb haigeks, me pole loodud seda seedima. Näiteks nina-neelupõletikke põhjustab sageli kehale omastamatu piim.

KOMMENTAAR:
Seda väidet on teaduslikult raske kui mitte võimatu põhjendada. Kui see piim on nii vaenulik, siis kuidas me liigina üldse püsima oleme jäänud?

VÄIDE:
Üle kahe klaasi piima päevas vähendab keha rauavaru.

KOMMENTAAR:
Kaks klaasi piima on päris palju, eriti väikelapsele. Piisabki sellest. Raua küsimuses olen jõudnud järeldusele, et kui toidus leiduv raud on n-ö bioloogiliselt seotud (liha, kala, piim), on hea, aga selle omastamine sõltub ka organismi eripärast. Rauda niisama lihtsalt kehast välja ei saa viia – see käib enamasti verekaotusega. Soovitan juua piima pool liitrit kuni liiter päevas. Kruusitäis (300 ml) piima on nn sanitaarmiinimum, kui tuleks kokku toitained, mida mujalt ei saa.

Kilo juustu tegemiseks on vaja 10 liitrit piima. Juust on kontsentraat, seega seda pole vaja meeletult süüa. Korralik viil juustu leiva peale ja ongi juba vajalik valgu- ja mineraalikogus kätte saadud.

VÄIDE:
Piim tekitab vähki.

KOMMENTAAR:
Rakkude kasvukontrolli alt väljumine ja selle seostamine mingi toiduainega on väga keeruline. Ma ei usu, et seda on teaduslikult korralikult põhjendatud. Sellised väited on kontekstist välja tõmmatud.

VÄIDE:
Piimasuhkur ehk laktoos võib olla põhjuseks, et kaal ei lange.

KOMMENTAAR:
Oleme toidukogused suureks ajanud – hoopis selle üle tasub diskuteerida. Kui inimesel on laktoositalumatus, siis ta vastupidi, energiat ei saa ja tal kipub tekkima kõhulahtisus. Ta muutub hoopis üsna kähku kõhnaks.

VÄIDE:
Piimavalkudega saab pohmelli ravida – joo klaas piima enne uinumist.

KOMMENTAAR:
See võib olla tõsi, kuna piimas on teatud aineid, mis võivad iiveldust leevendada. Kindlasti on hea enne raskemat viinajoomist süüa hapukoort ja võid. Siis alkohol nii ei imendu.

Äripäev
23. November 2015, 13:08
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas