Päike toob tervise ja elujõu!

Meie kliimavööndis elades napib päikesevalgust enamikul kuudel aastast, seetõttu pole ime, et just see võib olla nõrkuse ja jõuetuse põhjustajaks organismis. Sestap tasub pimedal ajal - oktoobrist märtsini - profülaktika mõttes võtta lisaks D-vitamiini. Eriti hoolikad peaksid selle vitamiini taseme jälgimisel olema rasedad, väikelapsed ja noorukid.

Kasvavas organismis saavad D-vitamiini puuduse tagajärjel kannatada kõige enam luud ning tekkida võib rahhiit.
Selle vältimiseks rikastatakse paljudes riikides erinevaid laste piimasegusid, piima, hommikusöögihelbeid, mahla D-vitamiiniga.

Õnneks on ka Eesti kauplustesse viimastel aastatel müügile ilmunud D-vitamiiniga rikastatud piim, toiduõli ja määrdemargariin.

Keha toodab hormooni

D-vitamiini näol ei ole tegelikult tegemist mitte vitamiini, vaid hormooniga ja meie keha on võimeline seda ise päikesest saadava UV-kiirguse toimel tootma.

Ida-Tallinna Keskhaigla kesklabori bioanalüütilise töö koordineerija Kaja Osi kinnitusel annavad võimalikust D-vitamiini nappusest märku mitmed väsimustunnused: jõuetus, lihaste nõrkus, kurnatus. Lisaks võib esineda raskustunne jalgades, valu luudes, sagedased infektsioonhaigused, depressioon. Reeglina tähendab see seda, et D-vitamiini on organismis normist tunduvalt vähem.

D-vitamiini puuduse saab selgeks teha vereanalüüsi käigus ning kui tulemus on suurem kui 75 nmol/L, ei ole muretsemiseks erilist põhjust. Muret peaks tundma juhul, kui tulemus on väiksem kui 50 nmol/L. Sel juhul on ka eelnimetatud vaevused juba üht- või teistmoodi tuntavad ning siis saab abi tablettidest, tilkadest või õlikapslitest – parimat lahendust oskab soovitada arst.

Mida teha aga, kui D-vitamiini on organismis üle normi? Kaja Osi kinnitab, et seda probleemi esineb siiski väga harva. Võib-olla juhul, kui inimene tarvitab pikema aja jooksul järjepidevalt D-vitamiini ülisuuri koguseid toidulisandina. Kuid ka sel juhul läheb kõrvalnähtude tekkimiseni (iiveldus, sügelus, kõrge vererõhk, kõhuvalu, janu jne) väga palju aega. Kui nii ka läheb, ei ole organismi puhastamine liigsest D-vitamiinist keeruline.

Arstide järelvalve all on võimalik normaalne tase saavutada juba mõne päevaga. Räägime vereanalüüsi tulemusest, mis on suurem kui 370 nmol/L.

Päike, toit ja vitamiinid

D-vitamiini üks tähtis allikas on päike (mitte solaariumipäike!). Värskes õhus päikese käes viibides saab inimene kätte neljal suvekuul vajaliku koguse D-vitamiini, kuid ülejäänud ajal aastast on päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini sünteesi nahas ei toimu.

Vähesel määral ja mõistlikkuse piires aitab ka solaarium. Liiga intensiivne lõunamaareis pole aga hea, sest kui nahk on kuumast päikesest põlenud (nagu põhjamaalastest turistidel pahatihti juhtub), siis D-vitamiini sünteesi nahas enam ei toimu. Tulemuseks on vaid tugev nahapõletus, naha kiirenenud vananemine ja kortsud tulevikus.
Liigse nahapõletuse korral ei saa jätta märkimata ka nahavähi tekkimise ohtu. Seega peaks heleda nahaga põhjamaalased kasutama lõunamaareisil kindlasti päikesekaitsekreemi, mille kaitsefaktor on suurem kui 15.
Samas soovitatakse vajaliku UV-kiirguse koguse saamiseks olla mõned minutid ilma päikesekaitsekreemita, et organism saaks toota vajaliku koguse D-vitamiini.

Seepärast tasub asja mõistusega võtta: viibida päikese käes optimaalselt (võimalusel eelistada mõõdukat ülekehapäevitust), süüa võimalikult mitmekesiselt (eriti külluslikult sisaldavad D-vitamiini rasvane kala, muna, piim, maks, juust, seemned, teravili), ning teha pimedal ajal profülaktika mõttes lisaks üks D-vitamiini kuur.

Milleks D-vitamiin vajalik?

Kaja Osi sõnul reguleerib D-vitamiin kaltsiumi ja fosfori imendumist peensoolest ja nende ainete talletamist luudes ja hammastes. D-vitamiin hoiab korras närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, aitab veresuhkrul püsida õigel tasemel. See reguleerib ka vähirakkude tekkimist, mõjutab mitmete raskete haiguste, näiteks polüskleroosi ja autoimmuunhaiguste teket ja kulgu ning võimaldab verel hüübida.

Äripäev
23. November 2015, 15:40
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas