Õigus kuulda on igas eas

Kui inimene ei kuule, muutuvad ka tema teised tunnetusvõimed pisut nürimaks.
Kui inimene ei kuule, muutuvad ka tema teised tunnetusvõimed pisut nürimaks.Foto: Freepik
Kuulmislangus võib olla kas kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Püsivaid kuulmiskahjustusi liigitatakse põhiliselt neurosensoorseks ja konduktiivseks kuulmislanguseks.

Helide maailm meie ümber on imeline ning  hea kuulmine on oluline. Neurosensoorse kuulmislanguse puhul on kahjustunud sisekõrv (kohlea ehk  tigu) ja seal paiknevad harjakujulised kuulmisrakud ja/ või närviteed (kuulmisnärv) sisekõrva ning aju kuulmiskeskuse vahel. See on püsiva kuulmislanguse põhjustest esikohal ja enamikul juhtudel ei ole võimalik seda tüüpi kuulmislangust kirurgiliselt või ravimitega korrigeerida. Sellisel juhul aitab paremini kuulda kuuldeparaat.

Konduktiivse kuulmislanguse puhul on häiritud heli juhtimise teekond  väliskõrvast  kuulmekile kaudu imepisikestele kuulmisluukestele keskkõrvas. Seda tüüpi kuulmislangus on tihti medikamentoosselt ja/või kirurgiliselt ravitav. Sageli esineb  aga segatüüpi kuulmislangust mõlema komponendiga.

Vanaduses  inimese rakud  kuluvad ja nii ka kuulmisrakud. Elu jooksul toimunud mürakahjustused kuhjuvad ja mõjutavad meie kuulmisrakke, millest osad lakkavad töötamast või töötavad halvemini ning mõned  kuulmissagedused halvenevad.

Kuulmislangus vähendab ka muid aistinguid

Kui inimene ei kuule enam hästi, saab kuulmise parandamiseks abi enamasti kuuldeaparaadist.

- Kompenseerimata kuulmislangusega inimestel on enam probleeme mäluga ja mõtlemisprotsessidega kui normaalkuuljatel. Aju on sunnitud kuulmisele liialt energiat raiskama.
- Kompenseerimata kuulmislangusega inimestel  toimub kognitiivsete võimete langus keskmiselt 3,2 aastat varem kui normaalkuuljatel.
- Kompenseerimata kuulmislangusega inimestel esineb dementsust 2–5  korda rohkem kui normaalkuuljatel sõltuvalt kuulmislanguse astmest.
- Kompenseerimata kuulmislangusega inimesed kukuvad keskmiselt kolm korda rohkem kui normaalkuuljad.

Viimasel ajal räägitakse  ka sotsioakuusist ehk  aktiivsest mürast tingitud  kuulmislangusest.  Järjest rohkem ja valjemini  kuulatakse muusikat nii kontserdil kui ka kõrvaklappidest ja pahatihti on helitugevus liiga vali.
Kindlasti on paljud kogenud pärast lemmikartisti kuulamist kontserdil, et kõrvad vilistavad ja kuulmine on justkui vati sees veel mitu päeva. See on tingitud meie nn pihta saanud kuulmisrakkudest,mis  vajavad uuesti  jalule tõusmiseks  taastumisaega.

Elu jooksul saadud mürakahjustus aga kumuleerub ja nii näemegi  järjest nooremas eas inimesi kannatamas nõrgenenud kuulmise all. Mõningatel juhtudel võib tekkida ka tagasipöördumatu mürakahjustus. Seega, mõõdukust kõiges, eriti valju muusika kuulamisel.

Spetsialistide abi on õnneks lähedal

Nii nagu on unikaalne iga inimene, on ainulaadne ka iga inimese kuulmine, kuulmislangus ja selle  taastamisprotsess  (rehabilitatsioon). Kuulmise nõrgenemisel tuleb pöörduda  kohe spetsialisti poole:  kas otse kuulmiskeskusesse, perearsti  juurde või perearsti suunamisel  kõrvaarsti poole. Kui spetsialist on kindlaks teinud, et kuuldeparaadist on abi, siis nende valik on tänapäeval väga lai.

Seadme valik on individuaalne ja  aeganõudev protsess, kus koostöös patsiendiga valitakse kuulmiskeskuses  nii kujult, tehnoloogialt, värvilt kui ka hinnalt sobilik kuuldeaparaat, mida seadistakse  individuaalselt vastavalt patsiendi vajadustele.  

Tavapärane praktika näeb ette mitmeid visiite oma kuulmisspetsialisti juurde, et  kuulmine oleks erinevates situatsioonides parim võimalikust. Turul ja internetipoes müüdavad aparaadid sellist lähenemist ei võimalda ja targem on neist loobuda. Seda tüüpi seadmed toimivad kui helivõimendid, võimendades kõiki ümbritsevaid helisid ühepalju. See  lähenemine erineb tunduvalt sellest, mida inimkõrv normaalse kuulmise puhul teeb.

Tänapäevased programmeeritavad digitaalsed aparaadid on aga õpetatud  tänu  tehnoloogia uusimatele saavutustele ümbritsevaid helisid diferentseerima ja nende abil on võimalik kuulda  eri situatsioonides erinevalt. Müra summutamise funktsioon ja mitmel moel suunatavad mikrofonid teevad kuulamise mugavaks ning võimaldavad keskenduda parajasti olulisele.

Seega, hästi kuulda on võimalik igas eas, vähemalt enamikul inimestest. Lähedase kuulmislangust märgates pole mõtet ootama jääda, kuni olukord läheb hullemaks, vaid probleemiga tuleb tegeleda kohe. Abi on olemas ja kättesaadav, vaja on ainult probleemi tunnistada ja esimene samm astuda ehk spetsialisti poole pöörduda.

Äripäev
23. November 2015, 13:15
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas